). Kõik aadlikud olid rüütliseisuses. Tavarüütel võitles au ja kuulsuse nimel aga ristirüütel võitles ristiusu eest. Nad korraldasid rüütliturneesid, kus nad olid kohal koos oma suure varustusega. Rüütlid elasid tornlinnustes ja neile kuulusid ka maavaldused. Poisid, kelle isad oli rüütlid, pandi juba 7.aastaselt kõrgema feodaali käe alla rüütliks õppima. Seal õppis ta ratsutamist, mõõgavõitlust, jahipidamist, tantsu, malemängu jne. Teismeeas noorukid tõsteti kannupoiste seisusesse, see andis neile õiguse relva kanda ja rüütleid nende retkedel saata ja neid lahingus teenida. 18-20 aastaselt löödi hoolikalt teeninud kannupoisid rüütliteks, nad saadeti maailma õnne otsima ja endale naist valima. Rüütlid ei osanud kirjutada, aga nad oskasid hästi laulda ja tantsida ja seda nad tegid selleks, et südamedaamidele meeldida. Rüütel käis sõjakäikudel ja pidas jahti. 8. Keskaegsed mungaordud:
ära võtta, ja Rohalt usaldas Tristani targa õpetaja, hea kannupoisi Gorvenali hoolde. Ta õpetas kuningapojale parunile vajalikke oskusi. Seletas talle, kuidas käsitseda piiki, mõõka, kilpi ja vibu, kuidas lennutada kivikettaid ja ületada hüppega laiu kraave; ta õpetas teda jälestama igasugust pettust ja reetlikkust, abistama nõrku ja pidama sõna; ta õpetas teda mitut moodi laulma, mängima harfi ja küttima loomi; ja kui laps ratsutas teiste noorte kannupoiste hulgas, võis märgata, et tema, ta hobune ja relvad kujutasid tervikut, mida polnud võimalik lahutada. Nähes teda nii suursuguse ja uhkena, laiaõlgsena, kitsapuusalisena, tugevana ja vaprana, kiitsid kõik Rohalti, et tal on selline poeg. Ühel ilusal päeval aga rööviti temalt kogu ta rõõm, sest Norrast tulnud kaubitsejad meelitasid Tristani oma laevale ja viisid kaasa kui kena saagi. Tristan pani vastu nagu püünisesse sattunud noor hunt. Aga tõsiasi, mida kõik