samas kui mees mõtleb vaid enda ja poja heaolu peale. Mehe teeb vastuoluliseks veidi see, et ta annab küll oma viimased toidupalad enda pojale, kuid samas jätab teise teelolija sõna otseses mõttes alasti ja toiduta oma saatust ootama. Palju tegelased oleksid ilmselt oma lõpu leidnud palju varem, kui laps poleks käskinud isal neid aidata. Kuna mees ei usaldanud ühtegi teist inimest, siis võib vastasteks pidada neid kõiki, eriti kannibale. Lapse arvates peaksid nad jagama oma asju teiste abivajajatega, mees temaga ei nõustunud. Kõige pingelisemad kohad romaanis on need, kus kohtutakse teiste inimestega, sest pole teada, kas nad on kannibalid või mitte ning mida nad teha võivad. Kõige pingerikkam oli minu arvates koht, kus leiti keldrist alasti hirmunud inimesed ning kohtuti ka kannibalidega. Raamatu muutis veidi keeruliseks see, et autor pole kasutanud otsekõnet ning seetõttu ei saanud ka alati aru, kes parasjagu rääkis
hakatagi. Mis võiks olla sellest veel ohtlikum? Toomas Paul (1994) on kõikelubavat liberaalset ühiskonda võrrelnud rabaga, kuhu võib kergesti kaduda, kui pole kindlat teerada. Toomas Pauli arvates on praegu salliv ühiskond, kus progressiivseks peetakse normide lõhkumist ja imetletakse perverssusi. Pole olemas kurjategijat ega suli, kellest professorid ei kirjutaks raamatuid, kelle psühholoogiat nad ei uuriks, kelle tegudele nad ei leiaks tuhandeid põhjendusi ja õigustusi. Kannibale ja seksuaalroimareid on olnud igal ajastul, ent kunagi pole neid ihaletud. Seneca (1996) hoiatust tasub kuulda võtta ka meil: See aga on lõpuni viidud õnnetus, kui häbiteod mitte ainult ei rõõmusta, vaid isegi meeldivad, ning ravimi jaoks kaob koht seal, kus kunagised pahed on muutunud kommeteks. Sisemine vabadus See on inimese südametunnistuse sõltumatus välistest mõjutustest, kui need ei lähe kokku tema väärtustega