MS-DOS 3.0 toetas FAT16 puhul kuni 32 MB kettaid, kuid MS-DOS 4.0 ja varem Compaq DOS 3.31 lisas toe ketastele, mille klastris paikneb 64 512-baidist sektorit ehk teisisõnu: 32 kB klastrid, mis võimaldas kasutada maksimaalselt 2 GB FAT16 kettaid[5]. Windows NT ja Windows XP toetavad FAT16-ga ka suuremat, 64 kB klastrit ja seega kuni 4 GB kettaid. FAT12 ja FAT16 failisüsteemid piiravad vormindamisel juurkataloogi kannete arvu[7]. Ajaloolistel põhjustel on see 512. Kanneteks loetakse faili- ja katalooginimesid traditsioonilises 8.3 failinime vormingus. FAT16 suurim eelis teiste failisüsteemide ees on ühilduvus üsna erinevate operatsioonisüsteemidega, näiteks Windows 95/98/Me, OS/2, Linux ja mõned UNIX-i versioonid. Mida suuremaks lähevad kõvakettad, seda suuremaks muutuvad ka klastrid. Näiteks 2 GB ketta puhul on iga klaster juba 32 kB suurune ja kõik sellest väiksemad failid kasutavad ikkagi ära 32 kB, mistõttu suuremate ketaste puhul
Lähtudes AÕS § 83 lg-st 1, võivad kostjad I-III ka hagejate omandiõiguse tõendamise korral keelduda maad välja andmast, kui neil on hagejate suhtes õigus seda vallata. - (20) Kinnisasja (kinnistu) koosseisu andmed, nagu katastritunnus, asukoht ja pindala märgitakse kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 13 lg 1 järgi registriosa esimesse jakku. Sellised faktilised andmed kinnisasja kohta ei ole KRS § 13 lg 2 teise lause järgi kanneteks asjaõigusseaduse ega kinnistusraamatuseaduse järgi - See tähendab mh, et kinnistusraamatu kanne ei ole (vaatamata katastritunnuse märkimisele) kinnisasja piiride osas määrav. Seega ei kohaldu piiriandmetele mh ka AÕS § 56 lg 1 kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse eeldamise kohta ja § 56 1 kinnistusraamatu andmetele tugineva heauskse omandamise kohta. - (21) Kinnisasja kinnistusraamatusse kandmise aluseks oli maareformi ajal valdavalt maa
annaabi.ee 
