millega tegeleb. Seejärel esitas ta ühe tema arust väga ilusa laulu tutvustuseks, mis oli tõesti ilus. Peale seda, rääkis Sofia, kuidas ta muusikaga tegelema hakkas ning miks ta just rahvamuusikaga tegelema hakkas. Siis õpetas ta publikule selgeks ühe rootsi rahvalaulu nii, et publik oli jaotatud kolmeks ja kõigil oli oma laulu osa, mida nad täitma pidid. Siis rääkis Sofia veel, kuidas tema elu oli Rootsis muusikaga seotud ja miks ta Eestisse tuli. Siis tutvustas ta meile Hiiu kannelit, mis on pärit Vormsi saarelt. Sellega esitati meile ka mõni lugu. Seejärel esitati veel meile laulikust erinevaid koraale, mida õpetati ka meile selgeks. Ka viiulilugudest puudus ei tulnud. Teoseid esitati 19-20. sajandi folkmuusikast. Sofia kandis ette paljusid koraale ning rahvalaule, mida me ise ka seal õppisime. Kava oli väga hästi üles ehitatud. Lood, mida Sofia viiulil ning Hiiu kandlel esitas olid põnevad ning ka laulud, mida meile õpetati olid ka väga
Palju lauldi itkusid e. nutulaule. Sama oli ka pillidega-varem kasutati ühehäälseid lihtsaid käepäraseid pille, takti löömiseks, hiljem aga laulude saateks.Need pillid, mis teevad ise häält (parmupill,käristi) olid idiofonid.Eestlased tegid pille kõikvõimalikest nahkadest-membranafonid(trummid,põsepill) Keerulisema ehitusega olid aerofonid(lõõtspill,sopill). Pillid ja muusika said alguse eestlaste uskumustest, et muusikal on maagiline ja raviv toime. Näiteks mängiti surijale kannelit, et pikendada eluiga. Algul mängiti muusikat tantsu saateks, hiljem aga laulude saateks. Arvan, et Eesti rahvamuusika tundmaõppimine on peamiselt oluline ajaloolastele, kuigi ka mulle. Rahvamuusika kaudu saab teada vanade eestlaste kombeid,uskumusi ja käitumist. Rahvamuusika aitas vanadel eestlastel vahetada muusika kaudu infot. Eesti rahvamuusika tundma õppimine tegi mind Eesti muusika valdkonnas tunduvalt targemaks, kui ma seda ennem olin
annaabi.ee 
