Lisaks paarikümnele originaalmaterjalil põhinevale teosele on ta loonud ligi 700 rahvaviisi- ja 500 koraalitöötlust kooridele, kümmekond eesti tantsu- ja lauluviisidel põhinevat süiti erinevatele puhkpillikoosseisudele ja rahvapilliorkestritele, samuti seadeid sümfooniaorkestrile. Kreegi looming jaguneb orkestriteosteks (nt ,,Vigala labajala valts" sümfooniaorkestrile), teosteks sooloinstrumentidele/sooloinstrumendile ja orkestrile (nt süit kanneldele ja sümfooniaorkestrile ,,Kevade hommik") , ansambliteosteks (,,Pärnumaa süit"), teosteks sooloinstrumendile (,,Luige lugu", ,,Läksin mina metsa kõndimaie") ja vokaal- ning koorimuusikaks (nt ,,Meil aiaäärne tänavas"). Trükis on tema loomingust ilmunud vaid murdosa ja laulupidudelgi pole tema teoseid palju, peamiselt nende tehnilise keerukuse tõttu. Kreeki loomingu mahukaima osa moodustavad vaimulike rahvaviiside seaded. Kreegi
kirjutasid ka algupäraseid tekste, mis levisid kogudustes käsikirjadena. Vennastekoguduste negatiivseks jooneks on Eesti kultuuriloo seisukohalt peetud liikumises esinenud vaenulikkust nii endise rahvausu (ohvrikohtade hävitamine) kui ka ilmaliku elu vastu üldse, kaasa arvatud rahvakultuuri ilmingud. Põlguse ja keeldude alla sattusid rahvalaulud ja muusika, rääkimata rahvatantsust, otsene hävitamine sai osaks rahvariietele ja ehetele, torupillidele ja kanneldele. Hernhuutlik kirjasõna Hernhuutlus oli oma tegevuses asetanud rõhu koguduse osalusele, vendade preesterlusele, sagedastele kokkutulekutele, koguduseliikmete vastastikusele abistamisele ja õpetamisele, ,,hingehoiule", millega koosolekul käis kaasas meeleliigutus (nutmine, värisemine jne.) Koguduse kokkutulekul oli tähtis osa laulul ja liturgilisel jumalateenistusel. Aastal 1741 ilmunud lauluraamatus oli 1300 laulu, hiljem juba 1350 (need nn. Siioni laulud levisid laialt, ms
annaabi.ee 
