Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kannatunud" - 3 õppematerjali

ESMAABI KAS KÕIK SUUDAVAD-
3
doc

ESMAABI KAS KÕIK SUUDAVAD ?

Esmalt tuleks rahuneda ja mõelda kaine mõistusega kas ma oskana kannatunut aidata, vale esmaabi korral võin kannatunule tekidada rohkem kahju kui kasu. Kui sa ise ei saa esmaabi andmisega hakkama, siis oleks targem helistada hädaabi numbril 112 ja jälgida hädaabi juhiseid ning kõne mitte katestada abi saabumiseni. Liinil olles tuleb järgida sealt antud juhiseid ning tegutseda vastavalt juhistele. Antud juhiste järgi tuleb alustada kannatanule esmaabi andmist. Jälgida kannatunud tervislikku sesiundit, kontollida pulssi, hingamist ja teadvusel olekut. Kotrollida kas kannatanul pole vigastusi ega verejookse. Verejooksude puhul tuleks vaadata, kui tõsised on vigastused, ning verejooks võimalusel peatada. Verejooksu peatamiseks tuleks siduda haav kinni, et veri ei lahmaks. Sidumiseks võib kasutada kas kannatanu enda riideesemeid tugevalt haavale surudes või esmaabisidemete olemas olu korral kasutada neid.

Merendus → Keskonnaohutus
9 allalaadimist
Suurõnnetuse ohuga ettevõte
7
pdf

Suurõnnetuse ohuga ettevõte

Põhjustajaks võivad olla hooletus, nõuete eiramine ja tehnilised rikked. Lekke tõenäosus on vähemalt kord 25 aasta jooksul. 2 Õnnetuste tagajärgedest tingitud kahjude raskusastmed Tagajärjed elu ja tervisele on tõsised "C", kuna põlemisel eraldub mürgiseid gaase ja soodsa tuule suunaga võivad põlemisgaasid kanduda lähedalasuvate elumajadeni. Tulekahjus ja plahavtuses kannatunud inimesed vajavad haiglaravi ning neil võivad jääda tervisekahjustused terveks eluks. Oht elutähtsale valdkonnale piiratud "B", sest suure hulga kannatanute korral üle 10 inimese jääb maakonna meditsiiniline võimekus madalaks, keskkonnale rasked "D", varale piiratud "B". Piirkonna plaan 3 Ennetusmeetmed Kui mahuti põleb, siis ohutusala on kuni 800 m, kus piiratakse inimeste liikumist

Meditsiin → Riski- ja ohuõpetus
28 allalaadimist
Geelküüned
9
odt

Geelküüned

Veidi hiljem, aastal 1932, loodi USA-s esimese küünelakk Charles Revlon poolt. See andis esimese tõuke küünetööstuse arengule. Esivanemaks kunstküüntele sai Fred Slek - hambaarst Philadelphiast. Töö käigus ta vigastas oma küünt ja et mitte jääda pikaks ajaks ilma tööta (kuna mitte hoolitsetud käed ja küüned ei ole teretulnud meditsiinis), võttis ta tüki fooliumit, lõikas sellest küüne kuju ja liimis selle kannatunud küünele plommi materjaliga. Nii leiutas ta maailma esimese tipi. Tipp ja plommi materjal sobisid traumeeritud küünele väga hästi, nii et valu varsti möödus. Pärast seda intsidenti esimene materjal traumeeritud küünte parandamiseks oligi hambaravi akrüül. See akrüül ei sobinud siiski oma küüntele, sest see oli kõva, mitte plastiline. Miinus sellel materjalil oli, et seda saab vaid lõigata- viilida ära

Informaatika → Informaatika
47 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun