veekogude ja järvedega, ta on rikas mere- ja järvekalade poolest, palju väike- ja suurkariloomi. Ta puutub kokku Sküütia aladega, ainult jõgi, mille nimi on Narva, lahutab teda noriklaste ja novgorodlaste piirkondadest, nagu ütleb Herodotos. Tacitus: nad austavad jumalate ema. Usu märgina kannavad nad metssea kujutisi: see tagab paremini kui relvad või mis tahes muu kaitse jumalanna austaja ohutuse isegi keset vaenlasi. Teravilja ja muid vilju kasvatavad nad kannatlikumalt kui see üldiselt germaanlase laiskusele omane. Kuid nad otsivad läbi ka mere ja ainsana kõigi germaanlaste seast korjavad nad merest ja rannikult merevaiku. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm
Lahutus ei ole üksainus sündmus, vaid keeruline muutuste jada: konfliktid, lahusolek, muutused elustiilis. Enam kui pooled lapsed kaotavad 2 aastat peale lahutust kontakti vanemaga, kelle juures nad ei ela. Mõjub isegi rängemini kui isa surm. Lahutus tekitab vihatunnet, lapsed kogevad süüd, vastutust. 1.a peale lahutust – kriisifaas: emad rangemad kui varem - lapsed Agressiivsemad. 2 a peale lahutust – kohanemisefaas: taastus igapäevaelu rutiin ja kord, emad suhtusid jälle kannatlikumalt ja arusaadavamalt. Hetherington, 1988: lahutatud vanemate lapsed on iseseisvamad, neil on rohkem mõjuvõimu otsustusprotsessis, pojad ei kuula emade sõna, emadel raske kontrolli kehtestada. Tüdrukutel on poistest raskem kohaneda ema uue abiellumisega. • Wallerstein: 5 aastat peale lahutust 30% depressiooni; 10 aastat peale lahutust peeti lahutust elu kõige stressirohkemaks ajaks. – valim! Kui alguses kannatavad poisid enam, siis pikaajaline negatiivne efekt on tüdrukutele suurem