kursiga dollarit või ebausaldusväärset rublat. Vaatamata positiivsetele külgedele, pole kõik euro ja Euroopa Liidu kaasatoodu kiiduväärne. 1.jaanuaril tuleb kindlasti suur segadus pankades ja poodides, sest rahvas jookseb tormi uut raha vahetama. Kõige vastumeelsem on elanikkonnale see, et paberrahaasendub suure hulga müntidega ja kõige väiksem pangaautomaadist kättesaadav rahatäht on viie-eurone, mis on ligikaudu 75 krooni. Segadust külvab euro tulek ka teadmatuse all kannatavatesse rahvamassidesse. Kõige parem näide segaduses inimestest on minu vanaema. Juhtusin pealt kuulma, kuidas ta palus minu ema, et viimane hakkaks uuest aastast tema eest poes käima, sest tema ei oskavat euroga maksta. Kardedavasti on temasuguseid veel tuhandeid, kuid keegi ei suudan eile selgeks teha, et hirmsat pole midagi. Karta on ka seda, et uue raha kasutusele võtmine hävitab vanu Eesti tavasid, kuna ühiskonnas leiavad
positiivset või negatiivset rolli nende elus või suudab inimene hoida endas tasakaalustatud hoiakut. Tihtipeale ei mõista inimene, missugust mõju võib raha olemasolu tekitada teistele või temale endale. Pahaaimamatult kasutatakse seda näiteks oma kodumaast eemal sõjakolletes, keerates kummuli üldinimliku väärtuse, et teist inimest muidu kui üksnes enesekaitseks tappa ei tohi. Selle asemel, et suunata rahasid tapalavale, oleks võimalik seda investeerida hoopis vaesuses kannatavatesse peredesse arengumaades. Raha positiivne külg võimaldab ehitada inimeste eluks ja arenguks olulisi väärtusi ühiskonnas: lateaiad, koolid, haiglad, raamatukogud, töökohad. Raha lubab reisida, näha maailma, soetada omale seda, mida vajad. Ometigi tekib küsimus, kas raha eest ostetav ongi kõik, mida inimene vajab või teisiti öelduna - kas ilma rahata oleks ka võimalik elus midagi saavutada? Haridus on üks võimalus, mida saab saavutada kulutusi tegemata eeldusel, et inimene on