või mehhaanilised kahjustused.Elektrilöök aga on jagatud astmesse: esimene aste on lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta , teine aste on sama koos teadvuse kaotusega , kolmas aste on teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon ja neljas aste on kliiniline surm. Kliiniline surm saabub südame ja kopsude tegevuse seiskumise korral. Kliinilise ja bioloogilise surma vahe on 7-8 minutit. Sel üleminekuperioodil on võimalik kannatadasaanut päästa.[1] Trauma raskus oleneb paljudest faktidest näiteks : voolu iseloom(alalis-või vahelduvvool) , sagedus , voolutugevus ja toime kestus, keha takistus vooluga kokkupuute kohal , milline oli inimene tervislik seisund sel ajal kui oli kokkupuute .Tähtsamad parameetrid mis mõjutavad niiskus, riietus, ruum, keha temperatuur, tervislik seisund. Olenevalt niiskuse ja aurude olemusest ruumis loetakse väga ohtlikuks, ohtlikuks ja normaalse niiskusega ruumid. Ohtlikes
silmade kahjustus, mehhaanilised kahjustused). Elektrilöök jaotatakse kahjustuse ulatuse järgi astmeteks: I aste- lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste- sama koos teadvuse kaotusega III aste- teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon IV aste- kliiniline surm. Kliiniline surm saabub südame ja kopsude tegevuse seiskumise korral. Kliinilise ja bioloogilise surma vahe on 7-8 minutit. Sel üleminekuperioodil on võimalik kannatadasaanut päästa, kui teha kunstlikku hingamist ja südamemassaazi. Kõigepealt tuleb kannatadasaanu voolu alt vabastada. Voolu juhtivate osadega kokkupuutel, kui inimest läbiv vool on kõrgem krambilävest (20- 25 mA vahelduvvoolu), klammerdub inimene juhtmete külge. Tuleb silmas pidada, et see võib olla ohtlik abiandjale: 1) elektriseade, mille küljes on kannatadasaanu, tuleb välja lülitada 2) kui inimene on ülal kõrguses, siis tuleb võtta kasutusele
annaabi.ee 
