Kannaluude loetlemist alustaakse mediaalset küljest. 56. Kanna luude iseärasused. Kõik kanna luud on täielikult eristatavad vaid karnivooridel ja seal. mäletsejalistel on kokku kasvanud teine ja kolmas kannaluu ning neljas ja tsentraalne kannaluu, moodustades tsentrokvartaalluu. Hobusel on liitunud esimene ja teine kannaluu. 57. Pöia luude iseärasused. Karnivooridel leidub esimene pöialuu rudimendinam koeral sageli esimese kannaluuga kokkukasvanult. Sea tagajalal on neli pöaluud, millest keskmised on äärmistest tugevamad. Mäletsejalistel on arenenud vaid kolmas ja neljas pöialuu, mis on omavahel kokku kasvanud. Seal ja mäletsejalistel on pöia-seesamluu. Hobusel on arenenud vaid kolmas pöialuu, mis on erinevalt kämblaluust pikiovaalse ja ümaravõitu ristlõikega. 58. Varvaste luude iseärasused. Kassil alati enamasti ka koeral esimene varvas puudu. Kui see
1. Pindluu on välja arenenud ja sääreluu suhte taandarenenud, naaskeljas, läheb üle sidemeks. 1. I ja II kannaluu on liitunud 1. Kõik kanna luud on eraldi 1. Arenenud III pöialuu, erinevalt kämblaluust on 1. I Pöialuu säilinud pikiovaalse või ümara ristlõikega. 2. II ja IV rudimendina, sageli I pöialuu on taandarenenud-tikkelluud kannaluuga kokkukasvanult 1. I varvas puudub enamasti Sarnanevad eesjala omadega. (kui on, siis 2 lüli) Karnivoorid fe Skelett laiusega, kaudaalselt tugevalt längus. 1. Vaagnavöötme skelett (Cingulum membri pelvini): Puusaluu (Os coxae)
annaabi.ee 
