männi, kase või haava otsa. Kurnas on tavaliselt 3...4, harva 2 või 5 muna ja see on täis mai esimesel poolel. Kuuse-käbilinnu omapäraks on tüse nokk, mille otsad teineteisest ristamisi üle ulatuvad. Lind ise on varblasest veidi suurem. Isalind on põhiliselt punane, emalind kollakasroheline. Jalad on kuuse-käbilinnul sageli tugevasti korpas. Peamiseks kuuse-käbilinnu toiduks on kuuseseemned. Nende hankimiseks kangutatakse käbi oksalt noka abil lahti ja hoitakse seda oksal jalaga kinni, et seemneid käbisoomuste vahelt välja urgitseda. Kuuse-käbilinnu laul on ilus ja õrn. Eestis leidub kuuse-käbilindu eelkõige kuusikutes ja kuuse- segametsades. Pesa ehitab emaslind, keda isaslind pidevalt saadab või läheduses silmas peab. Ta annab emaslinnule toitu juba mängu ja ka pesaehituse ajal. Pesas olevad munad on valkjad või rohekad, kaetud roostja, hallika ja tumepruuni kirjaga.
tõmmatakse känd välja. Trossveoga juurimismasinate üldiseks puuduseks on ettevalmistuse suur töömahukus ja käsitsitöö kulu ning madal tootlikkus. Samuti juuritakse üksikuid kände ekskavaatoriga kaevates. Kihvade ja kangidega rookurid Kombineeritud liikumisega rookurid on valmistatu traktorite rippseadmeina. Täituriks on kihvadega hõlm Eristatakse kas trossplokk- või hüdrojuhtimisega ning traktori ette ja taha haagitavaid rookureid. Traktori T-130 rookuriga juuritakse kände ja kangutatakse välja kive ning teisaldatakse neid lähedale. Neljakihvaline täitur on monteeritud U-kujulisele universaalraamile. Rookurit tõstab ühetrumliline vints. Suurte kändude ja kivide juurimiseks kasutatakse rookurit, mis on traktori tagarippes töötav kangmasin. Tema täitur koosneb kahest massiivsest kaheõlgsest kangist ning kahest külgmisest kogumiskihvast. Kangid pööratakse teljel hüdrosilindriga. Rookuri raam on liikuvalt ühendatud traktori
annaabi.ee 
