Suur kivi ja väike poiss Albert on kümneaastane. Ta on korralik ja usin koolijüts. Ühel päeval, kui poiss üksi kodus oli, otsustas ta aeda koristama hakata. Sealt leidis ta aga ühe suure kivi, mis oli maa sisse vajunud, kuid just kohal, kuhu oleks pidanud teerada tulema. Nüüd otsustas ta kivi välja võtta aga kuidas? Äkki tuli talle meelde, et vanaisa oli kord mahalõigatud õunapuu juurikat kangiga välja kangutanud. Ta läks kuuri, tõi kangi ja labida ja hakkas hoolega tööle. Ta kangutas ja kangutas, aga kivi ei teinud väljagi. Kang vajus maasse ja pea oli rassimisest märg, kuid kivi ei tõusnud mitte sentimeetritki. 1. Miks kevadisel mullal ei olnud võimalik kangi abil kivi maa seest niisama lihtsalt välja saada? Mida tegi Albert sinu arvates valesti või jättis tegemata, et tal ei õnnestunud edukalt oma tööga toime tulla? Ta unustas panna kangi alla puuhalu , kui ta oleks puuhalu sinna alla
Veidi aega oli valge, jälle kottpimedus. Nüüd tuli talle vastu hiir, kes ütles pimedusest talle vastu, et helista kellukest. Kalevipoeg mõistis hiire käsku ja helistas kellukest, pimedus kadus jälle ära. Kalevipoeg astus edasi ja kaugelt paistis võõras valgus, mis polnud päeva valgus, vaid olid tihedad ämblikuvõrgud, mis hõbeda karraga kiirgasid valgust. Kalevipoeg ei saanud neid käsitsi katki, ta hakkas väsima. Ta ise arvas samal ajal,et ta on murdnud seinu,kangutanud seinu, lõhkunud raudahelaid ja nüüd ei jäksanud ämblikuvõrke katki teha, et endale teed läbi murda neist. Kärnkonn krooksus,et helistagu ta kellakest. Kalevipoeg ei suutnud imestada,et kellahelina peale võrgud kadusid. Suur mees sammus edasi ning jõudis kitsa jõe kaldale. Tahtis sealt üle astuda,aga samm ei ulatunud üle jõe. Proovis tuhat korda ja mõtles ise,et enne pääsesin Peipsist üle koormat kandes, nüüd ei saa väikesest jõekesest üle
annaabi.ee 
