ongi sissejuhatus filosoofiasse üldse, teha tugevat iseseisvat tööd filosoofilise mõtlemise ,,tööriistade", aga ka suurte süsteemiloojate nagu Platoni, Aristotelese, Hegeli jt õpetuste muude osade omandamiseks. Eestikeelset asjakohast kirjandust, võõrkeelsest rääkimata, on olemas piisavalt. Platon käsitab poliitikat erilise tegevuse, nii kunsti kui teadmisena, millega ennekõike kasvatatakse kodanikke ja juhitakse polise arengut. Ta võrdleb poliitikut kangruga: poliitik peab suutma ühendada inimeste erinevaid huvisid ja püüdlusi ühtsesse ühiskondlikku ,,kangasse". Selleks, et saavutada kõikehõlmavat ühtsust ja õnne. Teatavasti iseloomustas, ja nagu eespool ka kirjas, kreeka filosoofilist mõtlemist üldiselt ja poliitilist mõtlemist sealhulgas, kosmoloogilisus, lähtumine kosmose osade harmooniast kui ideaalsest mõõdupuust filosoofiliste probleemide lahendamisel. Nii saab selgeks, et filosoofilise
Oli sedavõrd vaimustatud lätlastest, lätlusest ja läti keelest, et oma hauakivile lasi varakult raiuda „lätlane“. Noor Stender siis jätkas. Sajandivahetusel esimesed läti talurahva hulgast pärit inimesed, kes tegelesid mingil määral kirjandusliku loominguga, mis jõudis ka trükisõnasse. Esimeseks on loetud meest, keda tuntakse nime all Kikula Jekabs. Tegemist Liivimaal Volmari lähedal mõisas töötanud kangruga – mitte pärisorine, aga mõisakäsitööline, kes 1777. kirjutas vähemasti kaks luuletust lätikeelset, mis on saanud tuntuks tänu sellele, et saatis need impeeriumi pealinna Peterburi, Katariina II-le endale. Tegemist on lätikeelsete luuletustega, kus kurdetakse mõisate ülekohtu peale ja palutakse keisrinnalt kaitset õigusetutele talupoegadele. Kuigi oli piisavalt ülistanud keisrinnat ja lootnud temalt ülistajat, juhtus temaga see, mis ikka juhtus – pandi vangi ja vangis tema suri