nt. NATO-ga, 264-st. Tavaliselt lahku kirjutatavate sõnade ühendamiseks mõtte selguse huvides. nt. Norra Atlandi-uurijad, Venemaa Euroopa-osa. Mõnedes rahvapärastes liitnimisõnades, mille eesosa on nimi. nt. Liisa-tädi, Kuuse-onu. Sõnade ad hoc sidumisel ahelliitsõnaks. nt. aega-küll-meeleolu, keelan-käsin-juhtimine. Mitmesõnalistest nimedest saadud tuletises nende loetavuse huvides. nt. bernard-kangrolik romaan. Mõttekriips Mõttekriips pannakse: Koondlauses loetelu järele kokkuvõtva sõna ette. nt. Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga - selline peabki üks ülemus olema. Rindlauses osalause esiletõstuks. nt. Kõik rannaküla inimesed töötasid hommikust õhtuni - keegi ei saanud selle eest tänugi. Pikema kiilu eraldamiseks muust lausest, eriti kui kiilus juba on teisi kirjavahemärke. nt
härra (härra Kastan); 7. sõnade ad hoc sidumisel ahelliitsõnaks: aega-küll-meeleolu, keelan-käsin- juhtimine, varnast-võtta-teravmeelsused, ära-puutu-mind-hoiak, anna-mulle-andeks- naeratus, vaatab mis-see-minusse-puutub-näoga pealt; 8. mitmesõnalistest nimedest saadud tuletistes nende loetavuse huvides (vt O 21): françois-villon'lik iroonia, saul-bellow'lik kirjeldus, bernard-kangrolik romaan, buenos- aireslane, addis-abebalane. Seega on õigekirjas olemas: a. ühendav sidekriips tuleb panna 1. 2. 3. 5. 7. 9. 10. 11. 12. võib panna 3. 4. 5. 6. 7. b. asendav sidekriips tuleb panna 4. 6. 8. c. lugemist hõlbustav sidekriips võib panna 1. 2. 8. 51 Mõttekriips
annaabi.ee 
