Referaadi koostamisel on toetutud erinevatele veebilinkidele ja ajakirjale Ajalugu. 1. Postkaartide olemus Postkaart on paksemal paberil teatavate mõõtmetega toode, mida kasutatakse teadete edastamiseks. See on enamasti ühelt poolt illustreeritud ning võib teisel poolel olla varustatud aadressiblanketiga ja postmargi kohta märkiva ruuduga. Postkaartidega sarnanevad vaatekaardid, õnnitluskaardid, reklaamkaardid, kunstiteoste reproduktsioonid ja fotoportreed. (Kangor, 2014) 2. Postkaartide ajalugu Esimesed postkaardid võeti teadaolevalt kasutusele 1. oktoobril 1869 Austria-Ungari postiteenistuses. Postkaarte andis välja postiamet ja neid müüdi postkontorites. Kaardi ühel poolel oli trükitud aadressi blankett ja postimaksu tähistav kujutis. Teine pool oli jäetud teate kirjutamiseks. (Kangor, 2014) Postkaardi eesmärgiks oli pakkuda sõduritele odavat ja lihtsat viisi kodustega kirjavahetust pidada. (Oidermaa, 2014)
Koluvere linnus Koluvere loss ehk endine Koluvere piiskopilinnus asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Koluvere külas Risti-Virtsu maantee ääres. Tänapäeval on võimalik rentida erinevaid saale ja sauna, tegutseb ka restoran. 2017. aasta juuni seisuga on linnuse seisukord Muinsuskaitseameti hinnangul „rahuldav“.5 7 Koluvere linnuse kunagine asendiplaan. Allikas: ? 6 Koluvere linnus tänapäeval. Foto: Eero Kangor 2017 Linnus rajati aastatel 1234-1238, kuna tollase stiftifoogti Lode pojad ei soovinud uue määhärra (Saare-Lääne piiskop Heinrich I) võimule alluda. 13. sajandi teisel poolel puhkes uus konflikt Liivi ordu ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel maavalduste pärast. Ordu vallutas paavsti legaadi palvel tagasi kihelkonna ja Koluvere linnuse. Sisetülide käigus hävitati linnus täielikult. Tänaseni säilinud Koluvere linnuse osade ehitust alustati 13. sajandi lõpus.
annaabi.ee 
