" Kui palju hüppas Kalle kõrgust? 12. Kujutle, et oled masinist Tartust Tallinnasse sõitvas reisirongis. Rongi koosseisus on 13 vagunit. Rongi teenindab brigaad, milles on 7 inimest. Rongi ülem on 46-aastane. Kütja on masinistist 8 aastat vanem. Kui vana on rongi masinist? 13. On 9 väliskujult ühesugust münti. Teada on, et üks münt neist on valeraha, see on teistest kergem. Kuidas kahe kaalumisega kangkaaludel (vihtideta) eraldada valeraha? 14. Röövik roomab maapinnalt 1 m pikkuse taime varrele. Päeval ta ronib ülespoole 3 dm, öösel aga libiseb allapoole 2 dm. Mitme ööpäeva pärast jõuab röövik taime latva? 15. Räpinast väljus Võrru liinibuss kiirusega 50 km/h. Samal ajal väljus Võrust liinibussile vastu sõiduauto, mille kiirus oli 80 km/h. Kumb sõidukitest on nende kohtumise momendil Võrust kaugemal? 16
tõmbavad teineteist 1m kauguselt jõuga . Massi võib käsitleda, kui kehas peituvat aine kogust või kui keha inertsuse mõõtu. Inertsus avaldub selles, et massiga keha avaldab vastupanu oma liikumisoleku muutusele. Kui mass on suurem, siis peab kiiruse muutmiseks mingi suuruse võrra mõjuma suurema jõuga või kauem. Massi mõõdetakse kaaludega. Kaalumise põhimõte seisneb selles, et võrdse massiga kehi tõmbab Maa sama suure jõuga. (kangkaaludel vihtide kogumass võrdne keha massiga; vedrukaaludel tekib vedrus keha raskusjõuga võrdne elastsusjõud). Keha raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab tema lähedal olevaid kehi. Valem: , kus g=9,8 on vaba langemise ehk raskuskiirendus, millega kõik kehad Maa poole langevad (kui õhutakistus puuduks). ● Nimeta mateeria vormid. ● Mille poolest erineb aine ja väli.
kehade) mõjuta antud kehale selle kiirus muutuda ei saa. Kehade masse võrreldakse nende kehade vastasmõjust põhjustatud kiiruste muutude kaudu. Kehade vastasmõju tulemusena tekkinud kiiruste muudud on pöördvõrdelised kehade massidega. m1 a 2 = m2 a1 Keha massi saab mõõta kas: a. mõjudes sellele kehale teise kehaga, mille mass on teada, ja mõõtes mõlema keha kiiruste muudud; b. selle keha tasakaalustamisel kangkaaludel kehaga, mille mass on teada. 4. Jõud Jõud on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab ühe keha mehaanilist mõju teisele kehale (kehade vastasmõju). Jõu mõõtühikuks on valitud jõud, mida nimetatakse njuutoniks. 1 njuuton on jõud, mis 1 sekundi jooksul muudab 1 kg massiga keha kiirust 1 m/s võrra. 1 N on ligikaudu võrdne raskusjõuga, mis 1 mõjub kehale massiga 0, 1 kg e täpsemalt 9,81 kg.
annaabi.ee 
