sp ongi ajusurm, teeb võimalikuks elundite siirdamise. KOOLNU MUUTUSED Peale bioloogilise surma saabumist ilmnevad: 1. Koolnu külmus ALGOR MORTIS võtab keskkonnaga sama temperatuuri, kuna puudub termoregulatsioon. 2. Koolnukangestus RIGOR MORTIS Lihased kangestuvad, algab paar tundi peale surma näolihastest ja levib ülevalt alla. Esimese ööpäeva lõpuks on kõik lihased kangestunud. Kolmandaks-neljandaks päevaks kangestus kaob. Kangestuse põhjuseks on glükogeeni muutumine piimhappeks ja lihaste elastsuse kadumine ATP toimel. Enneagsetel vastsündinutel ei teki kangestust. 3. Koolnulaigud LIVORES MORTIS Vere allseiskus et hüpostaas. 4. Pealesurmne verehüübimine Veri hüübib. Hüübed tekivad peamiselt südames ja suurte veenide valendikes. 5. Silma sarvkesta hägustumine Vedelik aurustub ja sarvkest muutub kuivaks. 6
Hurdaga Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) esimeheks. J suri Kurgjal 19. märtsil 1882, maeti perekonna matusepaika Kurgjale. 1865. aastast kujunes J väljapaistvaks publitsistiks: kirjutas EP-le juhtkirju, esines Tartus Vanemuise seltsis kõnedega. Tema "Kolm isamaa kõnet" said rahvusliku liikumise programmiliseks teoseks. Jakobson ise ütles kirjas Koidulale, et ajalehes "peavad sõnad nagu tuli ja mõõk olema", Kölerile aga kirjutas: "Rahva suurem osa magab meil. Ainult ajaleht võib selle kangestuse vastu aidata." Oma ajalehe väljaandmiseks taotles luba juba 1868, kuid see õnnestus alles 1877. Vahepeal tegi ta kaastööd nt vene ajalehele Golos, kuigi vene keelt ta ei osanud (tõlgiti). Sakala väljaandmine kujunes tõeliseks elutööks Sakala äratas rahva erakordsele aktiivsusele. Jakobson pidaski esimeseks sammuks igasuguse poliitilise võitluse pidamiseks ajalehte. Sakala võitles seisusliku võrdsuse eest, paljastades rahva
annaabi.ee 
