Ühiskonna rekonstrueerimisel on seega oht ületähtsustada templi osakaalu. Sumeri kuningate nimekirjadesse tuleb suhtuda kui mütoloogiasse. Need on koostatud umbes 2. aastatuhandel eKr, Uri III dünastia valitsejate ajal (valitsejad vajasid eneselegitimatsiooni). Varasemad kuningad on nimekirjas ilmselt täiesti legendaarsed, uuemad on ilmselt osalt ajaloolised. Vaid 6 nimetatud kuninga olemasolu on teiste dokumentidega tõestatav. Uri III dünastia ajal loodi ka kangelaspoeemid, mis jutustavad lood kuninganimekirjas olevatest kuningatest (nt Gilgames). Kombeks on jagada süsteem kolmeks sektoriks: tempel, kuningas ja kodanikud. Templi eesotsas on templiisand (En - isa), on olemas põhjalik administratsioon ja täpne dokumentatsioon. Templi juures töötasid käsitöölised, tegeles ekspordiga, olid ulatuslikud maavaldused, mida harisid templisõltlased (võisid olla rentnikud, sulased, pärisorjad, vms ei teata kindlalt. Tekstides öeldaks ,,mehed").
Lisaks sellele on säilinud ka templi arhiive, millest kõige olulisem on Lagashi linnriigi, pealinnast väljas oleva templi arhiiviga, mis on säilinud.Lisaks sellele tinglikult valgustavad seda perioodi ka hilisemad tekstid aasta tuhande lõpus või II at alguses. 21 saj eKr(3000at)viimane Sumeri hiilgeaeg, nimetasid end varajaste sumerite traditsioonide järgijateks. Võimu legimeerida lasid üles kirjutada varasemaid muisteised aegu kirjeldavaid tekste.Uri dünastia. Kangelaspoeemid (Gilgameš) ja nendele lisakas Sumeri kuninga nimekirjad, varasemate linnriikite kuningate dünastiaid ei saa tõsiselt võtta, sest hakkavad pihta jumalustega. Kahte laadi on : kaasaegsed tekstid, mida saame usaldada ja templiarhiive saame ka usaldada, hilisemad Uri 3 dünastia tekstid on hägune mälestus hilisemast perioodist. Sumerid- on rahvad, keel , mida enam tänapäeval ei eksisteeri.Keele sugulust pole tuvastatud
annaabi.ee 
