armastud rahva sangar. Eepos on realistlik, ülevus puudub, ei kaustata poeetilisi metafoore. Tähtis osa on lood perekonna teemade igapäeva elu. Huumorit on aga üleloomulikke liialdusi pole. Ei rõhutata rahvusideed, aluseks paljudele hilisematele eepostele. Niebelungide laul, koostatud 13saj alguses, rüütlikirjandus oli saavutanud sel ajal kõrgtaseme. Esiplaanil tegelaste isiklik elu. Räägib armastuses, abielust, rüütlellikkust, solvumisest, kätemaksust. Euroopa kangelaslugudest on see kõige traagilisem. Esimene türkki jõudnud keskaegne eepos. Tehtu palju erinevaid teoseid ja filme sellest. Teosele on omased daamikultus, au, truudus. Turniirid, pidustused. Pakub ideaalse pildi rüütli kultuurist. Sellesse eeposesse tuleb sisse ka ristiusk ja tekitab kontraste. Koosneb 39episoodist minda nim avatüüriks e seiklus ja jaguneb kahte ossa. Lugu põhineb kahe peategelase vastandamisele. Üheks aluseks on
mütoloogilistesse tõdedesse on kriitiline. Sophokles(496406)sündis Ateenas jõuka relvameistri pojana, sai muusikalise ja gümnastilise hariduse.teostel oli harukordne mõju. Teda valiti korduvalt riigiametitesse kuid poliitikas ta nimetamisväärset edu ei saavutanud. Tema loomingus kujuneb tragöödia lõplikult lüürilisest kantaadist draamaks. Tähtsamaks uuenduseks oli 3da näitleja juurdetoomine, mis võimaldas tegevust mitmekesistada. Ainestik pärineb temalgi kangelaslugudest ja müütidest. Tähtsamad teosed :Antigone, Kuningas Oidipus, Oidipus Kolonoses, Elektra, Aias, Philoktetes, Trahhislannad. Medeia reedab oma mehe Iasoni pärast omakesed, päästab ta elu, aitab mehel hankida kuldvillaku ning tapab oma lihase venna. Kuid sellest hoolimata kavatseb Iason oma pere hüljata ja Korintose kuningatütrega abielluda. Medeia kõikeunustav armastus muutub vihkamiseks, ta tabab Iasoni uue naise ning oma lapsed.
elusolendit. Kuna sajandeid on Indias austatud püha loomana lehma, siis loetakse lehma tapmist väga raskeks kuriteoks ning seda peetakse sama suureks patuks kui braahmani tapmist. 4.5. Kangelaseeposed ja sanskriti keel: Hinduistide pühade tekstide hulka kuuluvad ka kangelaseeposed „Mahabharata” ja „Ramajana”. Mõlemad kangelaseeposed koosnevad arhailistest kangelaslugudest, mis pajatavad sündmustest sellest ajalooperioodist, kui muistsed aarjalased alles saabusid Hindustani poolsaarele. „Mahabharata” on india eepos, mis räägib kahe suguvõsa omavahelistest suhetest ja verisest võitlusest ülemvõimu pärast. Eepos koosneb kokku umbes 106 000 paarisvärsist (maailma pikim eepos). India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 11
annaabi.ee 
