juhtuvad maal ja on seotud puudega: tema sünd Lumbini salus, kus ema haaras kinni puuoksast, tema lapsepõlves mediteerimine puu all, tema virgumine bodhipuu all ning tema nirvaanasse suundumine. Budistid püüavad elada loodusega kooskõlas. Inimesed tunnevad tugevat sidet loodusega. Budism leiab, et loomad on võimelised tunneteks, kangelaslikkuseks ja eneseohverduseks. Budismis on enam lähedust kogu elava loodusega, kui Lääne usulises mõtlemises. See lähedus on olemuslik osa suurest ja kõikehõlmavast filosoofiast, mis ei jäta tähelepanuta ühtki olemise aspekti. Budistid ei pea küsima "Miks Jumal lõi vastikud asjad nagu kobrad, skorpionid jt?" Kassipoeg süles ja võimalik kobra voodis on mõlemad osa maailmast, mis pole küll parim võimalikest maailmadest, ent ei saa olla ka teistsugune, kuna selle looja (inimene) ihaldab
Odin – tähtsaim jumal Kenning – vanaskandinaavia luule tähtsaim kujund: nimisõna asendatakse vähemalt kahesõnalise ümberütlemisega. Nt. Sütevaka - hariduse paradiis, loovate inimeste kodu. Kangelaslaulud Pole riimi - see tuli hiljem romaani rahvaste mõjul Skald – elukutseline laulik, ülistasid kangelastegusid Kangelased ei olnud täiuslikud, oskasid loomade-lindude keelt. Tõeliseks kangelaslikkuseks peeti eneseületust. Kangelaslaul sarnaneb tragöödiaga. Kirja pandud olid „Vanema Edda“ laulud nii, et riimi polnud, oli rütmika. Vanemad laulud kandsid sugukondlikke väärtusi, need aga väljendavad rahvuslikku eneseteadvust. Esitasid rändlaulikud, veiderdajad: Prantsusmaal žonglöörid, Hispaanias hugbaarid, Saksamaal špiilmanid. Prantsuse kangelaslaulud – 100 kangelaslaulu 11.-14. sajandist. 1000-20 000 värssi. Temaatika: 1. kodumaa kaitsmine välisvaenlaste eest, nt
annaabi.ee 
