Beowulf sai kuningaks. 50. aasta pärast asub rüüstaja rünnakule Beowulfi maa ja rahva vastu lohe ning kuningas võitleb ka temaga, kuni lohe hukkub ja vabaneb. Beowulf sai kätte lohe varanduse kuid suri haavadesse. ,,Rolandi laul" Prantsusmaa, 11.sajand Lugu räägib Rolandi, kes oli rüütlivooruste ja ülluse eeskuju, kangelassurmast mauride ja frankide vahelises lahingus. Sõda kestab eeposes seitse aastat. Eepos kirjeldab sõda mõlema osapoole vaatenurgast. Lahingud on kangelaslauludele omaselt paisutatud. Frankid kaotasid kuna Ganeon reetis neid. Kuid vaatamata sellele, on teda kujutatud vapra sõjamehena. ,,Laul minu Cidist" Hispaania, 12.sajand Eepos räägib kangelasest nimega Cid ehk kõrgaadlikust Rodrigo Dior de Vivarist, kes on suhteliselt jõukas, abivalmis ja lahke inimene. Paraku tema elu pöördus Kastiilia krahvi alandamisega, mistõttu ta saadeti kuningas Alfonso poolt linnast välja. Kuningas muutis ta elu põrguks keelates teistel inimestel talle abi anda
soomepäraselt kotka ja suure haugi, Väinämöise ja suure haugi võistluse müüdist. "Väinämöise kohtumõistmine" - otsene rünnak paganlike uskumuste ja kangelaskujude vastu. Rohkesti muinasjutuaineid sisaldub ka "Kalevipoja runos", mis on Lönnroti Kullervo- tsükli tuumik. Koosneb kirevaist motiivkildudest. Ükski teine vanadest soome kangelasrunodest ei ole lähem Islandis 12. ja 13. sajandil jutustatud suguvõsa-legendidele ja ühtlasi ka Skandinaavia lääneosades sepitsetud kangelaslauludele. Legendirunod Mõjutusi ka kaugemalt kui vaid Rootsi ja Venemaa, kuna soome noorukid reisid lõuna poole, et õppida Lääne-Euroopa ülikoolides. Legendirunodest kõige ulatuslikum on "Looja laul". Messiaad sisaldab rahvapärase versiooni jõulu ja lihavõtte sündmustest: Maarja jääb rasedaks, süües mäelt pohlamarja; sünnitab tallis, kuna talle ei anta külast sauna; päike aitab Loojal hauast tõusta, uinutades valvurid; Looja tüssab kuradit ja ja aheldab ta igiaegadeks kaljusse.
Au tuleb hoida. "Edda" kangelaslaulude põhimõte: tuleb säilitada teovõimet, erksust, vältida vaimset väljasuremist, taotleda inimeste ja looduse terviklikkust. Kangelaslaulud olid keskaja alguses ladinakeelsed, ja toetusid antiikkultuurileà enim mõjutusi saanud Itaalia ja Gallia kangelaslaulud. Rahvaluulet- ja kirjandust kandsid ette rändlaulikud (zonglöörid Prantsusmaal, huglaarid Hispaanias, spiilmannid Saksamaal). Üheks mõjuriks Euroopa kangelaslauludele oli Araabia kultuur, mis "tungis" Euroopasse mauride riikidest Hispaanias (8.-15. sajand). Eepikas kujuneb välja uut mood kangelaslaul. Rahvuskeelne kirjandus tekkid koos ristiusu levikuga, sest luuakse oma tähestik ladina keele eeskujul. Prantsusmaal mitu eepost, seal enim laule Karl Suurest, kel oli 12 vaprat rüütlit elik paladini. Kuulsaim neist on "Rolandi laul". · Goethe elu ja looming. Ülevaade ,,Faustist" (I ja II osa) 1749-1832. Pärit väärt perekonnast (isa jurist)
annaabi.ee 
