menestrelid- need mehed ja naised rändasid ringi üksi või väikeste seltskondadena, elatades end lauldes, mängides, trikke tehes ja taltsutatud loomi näidates. Enamasti ühiskonna heidikud, kel polnud seaduse kaitset ega kiriku õnnistust. Esitasid enamasti teiste loodud laule. Rüütlilaulud – see on ainus keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond, millest meil on tänapäeval võrdlemisi hea ülevaade. Nende loomingus on luuletekst ja muusika lahutamatud. Kõrvuti kangelaslauludega valitseb rüütlipoeesias armastuse teema. Tekstid olid äärmiselt meelelised, ülistasid mitte lauliku tunnet vaid hoopis naisideaali. Rüütlilaulikuid nimetatakse trubaduurideks (Lõuna – Prantsusmaal) või truväärideks (Põhja – Prantsusmaa). Saksamaal ja Austrias nimetati neid minnesingeriteks. Rüütlilaulikud olid enamasti kõrgemast seisusest, nende hulgas oli kuningaid, hertsogeid, krahve ja kõrgvaimulikke. Laulikute hulgas oli ka naisi. Pillid keskajal.
kujunemisel ja levikul. Rüütlilaul on ainus keskaegse mittekirikliku ja laulu valdkond, millest meil on tänapäevaks värdlemisi hea ülevaade. Alguse sai see 11. sajandi lõpul Provence`ist Lõuna- Prantsusmaalt. Provence` i õukonnakultuuris on tugevaid araabia kultuuri mõjutusi, mis jõudsid sinna Hispaania vallutanud mauride kaudu. Rüütlilaulikute loomingus on luuletekst ja muusika lahutamatud. Kõrvuti kangelaslauludega, mis idealiseerivad vaprust ja teisi mehelikke ideaale, valitseb rüütlipoeesia armastuse teema, mis seostub rüütlikultuurile iseloomuliku südamedaami kultusega, Armastulaulude tekstid võisid olla äärmiselt meelelised, ent samas ülistasid need mitte niivõrd lauliku isiklikku tunnet, kuivõrd lauliku isiklikku tunnet, kuivõrd hoopis naiseideaali. Rüütlilaulikuid nimetatakse trubaduurideks (Lõuna- Prantsusmaal) või truväärideks (Põhja- Prantsusmaal)
annaabi.ee 
