· 15 aastaselt lahkus koolist ning alustas näidendite kirjutamisega, 1. kord ei saanud, 2. kord sai vaevu sisse oslo ülikooli, keskendus kirjutamisele üliõpilaste ajalehe peatoimetaja; läks sealt edasi ühte apteeki õpipoisiks, ei saanud hakkama · 1. näidend ilmus, kui ta oli 20, kasutas teist nime, kellelegi ei meeldinud see näidend · sai teenijaga lapse, pidi maksma pojale, aga kordagi ei näinud · 1. lavastatud näidend ,,kangelaskalm", arvati, et igav ja ei meeldinud rahvale · järgmised 20-30 näidendit ei läinud kellelegi peale, suurimad inspiratsioonid norra pärismusjutud · oli bergenis, teatris det norske theater, 145 näidendit aitas lavastada, sel ajal ei kirjutanud ühtegi asja, keskendus kogemuse saamisele väga tähtsad kogemused · abiellus 1858, sai lapse, elas perega vaesuses, naise nimi oli suzanna, laps sigur oli ainus laps; ei suutnud raha teenida, et pere
Ta teostes on irooniat ja satiiri, kuid mitte huumorit. Kirjanikku solvas, et riik teda ei tunnustanud. Sügav õiglustunne ja terav kriitiline meel viisid ta vastuollu valitseva kodanlusega, mis omakorda tingis Ibseni vabatahtliku pagenduse 26 aastaks. Peale Itaalia elas ja töötas ta ka Saksamaal. Kodumaale naasis 1891. aastal, kuid insult tegi ta 1900. aastal loomevõimetuks. Ibseni varasem looming on rahvusromantika mõjudega. Varasemad näidendid ,,Kangelaskalm", Østråti emand Inger" (1854), ,,Helgelandi sõdalased" (1854), ,,Võitlus trooni pärast" (1864) olid kirjutatud Skandinaavia ajaloo ja muistsete saagade põhjal. Kõigus nimetatud teostes satub tugev üksikindiviid vastuollu iseenda ja teistega ning lõpetab traagiliselt. Kirjanikku köitis ajalooline draama. Ta oli arvamusel, et ajaloolised teosed peavad kajastama ajastu vaimu. Suurt dramaturgi ja psühholoogi huvitas juba tollal inimese tegusid ajendav ja samades tegudes avalduv hingeelu
annaabi.ee 
