kui klassikalise maia kultuuri vahetust uurimisest. Maiade loomismüüte on küll kajastatud mitmedes allikates, kuid nendest kõige tähtsam on „Popul Vuh“ ehk „Nõupidamise raamat“ , mis on siis maia kirjandust esindav unikaalne meistriteos. Seal kõneleb kolmest varasemast loomisest – nimelt loomade, mudast inimeste ja puust inimeste loomisest, millest kõik lõpetavad kaosega. Järgmisena tuleb juttu võimsast pallimängust, mille võidavad kangelaskaksikud ja saavad päikeseks ja kuuks, mis omakorda viib neljanda ja viimase loomiseni, mille puhul inimene vormitakse maisist. (Nicholas J. Saunders 2007: 79-80) Maiade usundi keskmes oli nende poolt kõrgele arenguastmele viidud Mesoameerika kaksikkalendrisüsteem ning paljud jumalad, kes arvati kontrollivat aega ja universumit. Väidetavalt jumalad ihaldasid verd ja maia dünastiate ülesanne oli seda neile üleval moel pakkuda
Maisijumal taas on kaks aspekti: lehismaisi jumal (kehastab noort võrsuvat maisi) ja tonsuurmaisijumal (kujutati maisitõlviku sarnase peaga). Maisijumal samstub osaliselt ka Hun Punahpuga (aga mitte täielikult). Kisin surmajumal, kujutati luukere aga ka kõduneva surnuna. Pot Pol Puhh (rahvaraamat) Maiade maailmaloomise eepos, pandus kirja hispaania keeles ümberjutustusena. Kaks jumalikku tegelast lõid maailma oma dialoogi käigus (nimetades asju). Lõpuks sündisid nn kangelaskaksikud: Hun Hunaphu ja Vugab Hunapu, kes mängisid palli ja häirisid sellega allilma valitsejaid. Allilma valitsejad kutsusid nad allilma ja tapsid. Hun Hunaphu maeti allilmse palliväljaku alla. Tema pea aga riputati maailmpuu otsa ja see omandas viljastavad võimed. Ühe allilmse jumaluse tütar Xkik tuli puu juurde ning jäi rasedaks. Ta saadeti maapealsesse sfääri, kus ta sünnitas järgmise paari kaksikuid: Hunahpu ja Xbalanque, kes tegid mitmeid kangelastegusid. Aga
annaabi.ee 
