süsteemist. Enamik bhakti kirjandusvoolu esindajaid kirjutasid hindi keeles. Arhitektuuris asendusid kõrkjatest ehitatud elamud toretseva ametliku ehituskunstiga, milles domineeris pärsia mõju. Valmis rida monumentaalseid ehitisi. Maalikunstis domineeris miniatuurmaal. Kujunes välja Moguli koolkond, mille taiesed olid aristokraadid, ilmalikud ja looduslähedased. Teised koolkonnad keskendusid rohkem usulistele teemadele, India mütoloogiale ja kangelaseepostele. Euroopa mõjude sissetung India ühiskonda ja kultuuri India oli avatud kõigile. Sinna jõudsid takistusteta Euroopa kaubad, haridus, teadussaavutused ja kultuurimõjud. Suuremat huvi pakkusid eurooplaste laevad ja tulirelvad ning muidugi trükikunst. Jesuiidi trükkisid esimesed raamatud Indias 16. sajandi II poolel, esimene tamilikeelne raamat avaldati 1713. aastal. Euroopalikud kombed ja teadmised tungisid India ühiskonda peamiselt ristiusu ja misjonikoolide kaudu
Valmis mitmeid monumentaalseid ehitisi: Taj Mahali mausoleum, Punane Fort Delhis, Pärlimosee jne · Maalikunstis domineeris miniatuurmaal. Akbar Suur rajas 1560 aasta paiku ateljee, kus leidid tööd mitmed India kunstnikud, keda juhendasid Pärsia meistrid. Kujunes välja MOGULI KOOLKOND, mille taised olid aristokraatlikud, ilmalikud ja looduslähedased. Mitmed teised maalikunsti koolkonnad keskendusid süsee valikul rohkem usulistele teemadele, mütoloogiale ja kangelaseepostele EUROOPA MÕJUD · Vastupidiselt Hiinale ja Jaapanile oli India avatud kõigile. Euroopa ARHIDEKTUURI näidistega (kirikud, fordid, faktooriad) tutvusid indialased juba 16.sajandil, kuid neist polnud midagi õppida, sest eurooplaste rajatised jäid kaugele maha India ehituskunstist( templid, moseed, lossid) nii ilu kui ka esinduslikkuse poolest. · Euroopa tarbekaupu levitasid Inglise, Hollandi ja Prantsuse Ida-India kompanii. · 18
Seega võib ajaloomaali pidada ka jutustavaks maaliks, akadeemilises teoorias peetakse ajaloomaali eepilise luule ekvivalendiks. Ajaloomaali vundamendiks on „näite või” raskes olukorras eeskujuliku käitumise idee. 3 Ajaloomaal tekkis juba antiikajal, keskajal kujutati enamasti pühakulegende. 14. saj. kajastab ajaloomaal kaasaegseid sündmusi, 15. saj. tugines ta aga antiiksetele kangelaseepostele, seega pandi just renessansi ajal alus pidevale ajaloomaali arengule. Barokis luuakse allegoorilisi ajaloopilte. Alles 19. saj hakatakse väärtustama kujutava ajaloolist tõepära, see sajand on ka ajaloomaali kõrgajaks, mis on tingitud kõrgendatud rahvusteadvusest. Paraku kaotab ajaloomaal oma tähtsuse 20. ja 21. saj. modernses kunstis. Teema valikus lähtusin just oma erialast- ajaloost, püüdes veel rohkem jälile saada ajaloo mõjudest kunstile ja kunsti „käekäigule” läbi ajaloo
osutus see metafüüsika õppetooliks, mis teda tema moodsate vaadete juures kõige vähem sobis. Alles hiljem (1720) õnnestus tal see vahetada ladinakeele professori vastu ja lõpuks 1730 pääseda ajalooprofessori kohale, mis tema ettevalmistuse ja huvidega kõige enam sobis. Pole ime et selline rännak kutsetes teritas tema satiirilist meelt salvavaks oludepilkeks. Paroodiline taanikeelne kangelaslaul ,,Peder Paars" (1719-1720) kujutab endast nö. taani ,,Don Quijote", paroodiat muistsetele kangelaseepostele. See on lugu auväärse kaubitseja Peder Paars'i rännakutest Aarhus'i oma pruudi Dorte juurde, millesse seguneb igasuguseid kummalisi seiklusi jumalate ja jumalannade vaheleastumistega. Peale puhtkirjandusliku paroodia esitab ,,Peder Paars" ka teravat kaasaja seltskonna satiiri Taani oludest, kus Holberg on nn. riigisatiirik, keda ümbritsevaid igasugused kaasaja narrid ja narrikesed, nii et ta nende keskel vaevu naeru suudab pidada
annaabi.ee 
