Igal inimesel on oma teod, mõtted ja väljavaated. Kuid igast rahvusest inimesed on kohati sarnased. Kas ka eestlased? Mina arvan, et igal rahvusel on oma iseloom, mitte kaasasündinud, vaid just see, milliseks neid ümbritev ühiskond muutnud on. Maailmas ringi reisedes võib näha erinevate kultuuride, eluolude ja mõtetega inimesi. Näiteks mõned on rohkem temperamentsemad kui teised. Eestlaseid peetakse kinnisteks, egoistlikeks, vaikseteks, kurvameelseteks, jonnaksteks, kangekaelseteks, ebasõbralikeks ja vaprateks isiksuteks. Ilmselgelt ei saa kõiki eestlasi eelnevate sõnadega iseloomustada, kuid paljusid küll. Eestlased on töörahvas. Töö on eestlaste jaoks tähtis. ,,Jõudu tööle!,, on üks viisidest, kuidas tervitada ja inimesed on selle üle uhked. Eestlasele ei käi mitte ükski töö üle jõu. Samuti on eestlastele väga tähtis mets ja loodus. Metsast saame seeni, marju, ravimtaimi ja puitu, mida kasutatakse kütmiseks. Järvedest, jõgedest ja merest
kokku pani olid suuri asju korda saatmas need valitsejad, kes olid pidanud vähe lugu aususest ja olid osanud ajada inimeste päid segi kavalusega. Lõpptulemusena on siiski kirjaniku vaatenurgast üle olnud need, kes ei olnud tuginenud aususele. Lisaks aususele on ta kindel ka selles , et keegi on alati kellestki parem , muidu ei oleks edukamaid ja vähemedukamaid. Saatuse muutudes oma maneerides kangekaelseteks jäävad inimesed on õnnelikud seni, kuni need on kooskõlas, ja õnnetud, kui need on vastuolus. Ta väärtustab noorust, südikust ja peab neid ka edu pantideks , vähemalt seni kuni inimesel on tahet, jõuab ta ka kasvõi üle kõigi reeglite oma eesmärgini. Endale isiklikult jätsin ma tulevikuks väljakirjutatuna ühe soovituse, mida Maciavelli valitsejale väga kohaseks ja vajalikuks pidas.
Machiavelli arvates on Itaalia valitsejad oma võimu ja valdused kaotanud üksnes oma endi rumalusele ja sõjalisele nõrkusele. Selle asemel et rahuajal järele mõelda, et ajad võivad muutuda mõtlesid nemad sõjaajal põgenemisele mitte kaitsmisele. Kui tulla inimeste saatuse juurde siis Machiavelli arvates Fortuuna jõud kontrollib vaid pooli meie tegusid ja ülejäänud on õnn ning tema arvates saatuse muutudes oma maneerides kangekaelseteks jäävad inimesed on õnnelikud seni, kuni need on kooskõlas, ja õnnetud, kui need on vastuolus. Machiavelli on veendunud, et parem on olla tormakas kui ettevaatlik; sest saatus on naine ja kui tahetakse teda allutada, tuleb temaga võidelda ja teda tõugata. On ilmne, et pigem laseb ta end võita tormakatel, kui neil, kes liiguvad edasi leigelt ja talitsetult; sestap on ta alati, nagu nainegi, noorte sõber, sest nemad on vähem arvestavad, raevukamad ja juhivad teda südikamalt.