Algne rõivas eksomis oli nelinurkne villane kangas, mis kinnitati vasakul õlal paeltega või kanga enda nurkadega. Seda kanti vööga. Öösiti kasutati eksomist tekina Meeste kitoone oli mitmesuguseid. Esialgu oli õmmeldud külg, ülalt kinnitati kas ühe fibulaga - vasakult õlalt või kahega - mõlemalt õlalt. Hiljem olid õmblused külgedel ja õlgadel. Kitooni kanti ühe või kahe vööga. Kahe vööga kandmisel jäi teine vöö nähtavale, kahe vöö vahele moodustus kangavolt. Põhiliselt kanti lühikest kitooni. Pikka kitooni kandsid tähtsad isikud, vanad mehed ja sõjavankrite juhid Himation oli suur - kuni 2,5 m laiune kangatükk, mida kanti ümber keha mähituna nii paljal kehal kui ka kitooni peal. Ka himationi kasutati öösel tekina Hlamisl kanti ülerõivana reisidel ja ratsutamisel. See oli samuti nelinurkne riidetükk, mis kattis vasakut õlga ja oli kinnitatud paremalt õlalt KITOON TOOGA PEPLOS FIBULA
Arutati, kuidas tuleks Piiblit tõlgendada ning milline peaks olema õige usk. Kirikukogudel kuulutati ühed õpetused õigeks ja teised valeks ning kahjulikuks. (Kõiv, 1994, 254) Kitoon – tavaline nelinurkne alusrõivas, mis keerati ümber keha. Parema õla pealt kinnitati erilise kinnitusnõelaga ja tõmmati keskelt vööga kokku. Hiljem olid õmblused külgedel ja õlgadel. Mehed kandsid kitooni ka kahe vööga, sel juhul jäi teine vöö nähtavale, kahe vöö vahele moodustus kangavolt. Meeste kitoon ulatus tavaliselt põlveni, naistel aga maani. (Kõiv, 1994, 145) Klient – vaene roomlane, kes andis end rikka roomlase ehk patrooni eeskoste ja kaitse alla. Patroon andis kliendile rendiks maavalduseid, esindas teda kohtus või toetas teda materiaalselt. Vastutasuks saatis klient patrooni avalikes kohtades, sõjaretkedel, oli vajadusel tema ihukaitsja ja hääletas tema poolt rahvakoosolekul. Mida rohkem oli suursugusel roomlasel kliente, seda enam temast lugu peeti