1854. aastal läks mõis pärandusena tema pojale Wolter von Schillingule (surn 1884). Peale isa surma päris mõisa 1885. aastal Walter von Schilling (surn 1923) ja kes oli ühtlasi ka mõisa viimaseks omanikuks. Praegune mõisa puidust härrastemaja on ehitatud 19. saj II poolel (täpne ehituse aeg on teadmata). 1860. aastal ehitati hoonele juurde puidust veranda. Hoone on kahekorruseline, kus käesoleval ajal asuvad II korrusel kodumajanduse erialale klassid (teooria klass, õmblusklass, kangastelgedega klassid). I korrusel asub kooli raamatukogu, interneti punkt, kooli muuseum ja vastuvõttude saalid. Mõisakomplekti kuulub veel saeveski (ehitatud 1805.a), kivist kelder (ehitatud 1900.a), kivist ehitatud teenijate maja (ehitatud 1885.a) ja saunahoone (ehitatud 1850.a). Mõisa juurde kuulus ka mõisatööliste elamute kvartal (elamud ehitati aastatel 1865, 1867, 1873, 1874 ja 1877), mis praeguseks ajaks on likvideeritud. Mõisatööliste elamute juures oli ka esimene külakaev
Harlilikult linane, mille ühel poolel Kõrgklassi meenutavad Damast muster ja teasel poolel muster lauakatted /Damask/ teistpidi. Võivad olla ühe-, kui ka mitmevärvilised. Mõnikord tehtud siidist. Tihti mustriteks suured lilled. Tuntud ka froteerätiku nime all. Väga hästi vett imav, lõikamata Käterätikud, tooted, Frotee /Terry kangastelgedega- justkui väikesed millel on vaja olla vet cloth/ silmused pinnal. Üldiselt pehme imavad. ning mugav. Lõigates kergesti hargnev, otsad võivad ära kukkuda. Väga tihedalt kootud kangas, meenutab 90. sajandit. Üldiselt tehtud karmutatud villalõngast, kuid Gabardiin nüüd saadaval ka puuvillast, Rätsepatöö, kleidid,
Toodangu sortimendiks on telgedel kootud: · põrandavaibad (90 cm x 2 m) · suuremõõtmelised pehmed istepadjad ( 90 x90 cm) Kogu toodang on valmistatud naturaalsetest materjalidest nagu vill ja puuvill ning kasutatav lõng värvitakse looduslikult taimedega. Toodangu eripäraks on idee, et vaipade ja patjade mustrid / värvitoonid lähtuvad kohalikest rahvariide seeliku mustritest. Tootmine hakkab toimuma kudujate omanduses olevate kangastelgedega, s.t. eraldi tootmisruumi esialgu plaanis rentida ei ole. Müügiprognoosi koostamine Kui äriidee on enda jaoks üldjoontes sõnastatud, on oluline see enda jaoks ka numbriliselt ,,lahti mõelda". Numbrite peale mõtlemine peaks alati algama toodangu koguse ja hinna peale mõtlemisest ehk kui palju meil oleks võimalik selliseid tooteid müüa ja millise hinna peaksime oma toodetele panema. Mida konkreetsemaks äriidee mõelda, seda lihtsam on ka müügi-jm. prognoose teha!