Selline õigus tekib tarbijal järgmistel juhtumitel: · Kui puudusega toote parandamine või asendamine pole võimalik või ebaõnnestub. · Kui kaupleja keeldub põhjendamatult asja parandamisest või asendamisest. · Kui puudusega toodet ei asendata või parandata mõistliku aja jooksul. · Kui parandamise või asendamisega tekitatakse tarbijale põhjendamatuid ebamugavusi. 7. KANGAD Kangaste valmistamine lõngad võivad joosta kangakudumisel kahte pidi: Pikikangast- nimetatakse lõimelõngaks Põikikangast- nimetatakse koelõngaks Lõngade põimumise viise nimetatakse sidusteks. Siduste järgi võib liigitada kangaid: lihtkangad on need, mis loodud kahe lõngasüsteemiga. Labase sidusega kangad Toimse sidusega kangad Tuletatud sidustega toimsed kangad Värvuse mõjuga labased ja toimsed kangad Atlas- sidusega kangad Liitkangad Kreppkangad
ülesandeks. Tööde järjekord olenes aastaajast ja nädalapäevastki, töö ja tulemus olid seotud tööriistade ja tehnikate muutumisega, aga ka traditsioonide, uskumuste ning tavadega. Tekstiilitööde põhilisteks materjalideks on sajandite vältel olnud lina ja vill, vähesel määral ka kanep. Nende töötlemine lõngaks toimus veel 19. sajandilgi käsitsi, põliseid tööriistu ja -võtteid kasutades. 17. sajandil levima hakanud vokk tõrjus välja aeganõudva kedervarrega ketramise. Kangakudumisel kasutati esialgu püstkangaspuid, 13.14. sajandil aga õpiti kasutama juba rõhtsate niitega telgi. Kanga ülesloomiseks vajalikud vahendid täienesid ja muutusid otstarbekamaks just 19. sajandil. Nii hakati kasutama haspleid, käärpuid ja kerilaudu. Aasta jooksul kootud kangaste hulk ja kvaliteet sõltus suuresti pere suurusest ja talu jõukusest, keskmiselt kooti koduseks tarbeks kuni kaheksa 4060 küünralist kangast. Enamik neist olid linased ja takused