-7. sajand eKr, Uus-Babüloonia 6. sajandil eKr). Suurriigid domineerivad, kuid Mesopotaamia on linnatsivilisatsiooni areaal. Linn oli ikka tsivilisatsiooni kese. Linnad aga toimisid jätkuvalt omavalitsuslike üksustena (tegelikult linnriikidena). Linnades oli aga arvestatav linnakodanikkond, kes valitsesid oma linna ise oli esindus. Ilmselt oli ka mõjukas kaupmeeskond. Kodanikkond ei ole nii selgelt allutatud tsentraalsele kontrollile nagu oli sumeri linnriikides. Nt Kanesi linn, milles olid nö perefirmad (nt naine oli Assuris ja korraldas tootmist, mees aga oli Kanesis ja korraldas kaubavahetust. Nende vahel käis kirjavahetus. Mees realiseeris kauba ja hankis tooraine, mille toimetas Assurisse). Templimajapidamised säilised ning olid kuninga kontrolli all. Kuningad lasid templitel toimida kui suurmajapidamistel. Tempel ja tsikuraat olid kõrvuti. Samas ei pääsenud templist otse tsikuraati, tsikuraadi sissekäik oli eraldi.
ANATOOLIA JA IRAAN Hetiidi riik 19. 18. sajandil oli Väike-Aasia (Anatoolia) keskosas kujunenud mitmed teineteisest sõltumatud riigid. Elanikkonna põhiosa rääkis tõenäoliselt nn hati keelt, mis arvatavasti ei kuulunud indo-euroopa keelte hulka. Kuid samast ajast on teada ka indo-euroopa nimesid, mis osutab indo-euroopa keeli kõnelevate rahvaste kohalolule Väike-Aasias. 18. sajandi jooksul vallutas üks kohalikest valitsjatest (Kussara kuningas), Pithana, Kanesi linna ja tegi sellest oma pealinna. Pithana poeg Anitta laiendas võimu enamusele Väike-Aasia keskosast, hävitades seejuures tulevase hetiidi pealinna Hattusa. Nii kujunes teadaolevalt esimene suurem, ehkki lühiajaline, riik Väike-Aasias. Hetiidi vana riik kujunes 17. sajandil, mil esile tõusid indoeuroopa päritolu Hattusa valitsejad. Hilisema põrimuse järgi pani Hattusa valitsejate suurvõimule aluse Labarna (17. saj I pool).
annaabi.ee 
