USA ja Venemaa. KANEP Pärineb Aasia mägipiirkondadest. Kasvab soojas ja parajas kliimas. Suuremad kasvatajad on Filipiinid ja India. Kanep tahab kasvamiseks head mulda. Kanep on üks tugevamaid looduslikke kiudaineid. KANEP Kanepikiud on eriti pikk, koosneb 0.5 kuni 5.5 cm pikkadest üksikkiududest. Kanepiseemneid kasutatakse linnusöödaks, inimtoiduks valmistati kanepitempi. Valmistatakse köit, nööri, kotte, tuletõrjevoolikuid. PUUVILL Erinevad sordid pärinevad erinevatest maailmajagudest. Peamised kasvutingimused +10C ja 500-700 mm sademeid aastas. Külluslikus niiskuses annab suurema saagi. Suuremad kasvatajad on Indoneesia, Tsaad, USA, Türgi, Sudaan, Albaania. PUUVILL Puuvilla korjamine on aeganõudev, sest kuprud valmivad eri aegadel.
Kanep BY:HARDI HINN Mis see on? Kanep on narkootilise toimega mõnuaine, mis sisaldub kanepitaime seemnetes. Seda tarvitatakse peamiselt suitsetades. Enamus riikides on kanep illegaalne,kuid mitmetes riikides on lubadud ka selle meditsiiniline kasutus. Kanep toiduainena Eestimaal kasvatatud kanepist valmistati kodustes majapidamistes kanepijahu. Kanepijahust valmistati kanepipiima ja kanepiputru ehk kanepitempi. Ajalugu ja milleks kasutatakse Juba aastatuhandeid on inimene kanepit kasutanud kiu ja seemnete (neist toodetakse näiteks õli) saamiseks ning selles sisalduvaid kannabinoidide rühma kuuluvaid aineid mitmesuguste tervisehädade leevendamiseks. Kõige varasem teadaolev kanepikasutamine leidis aset Hiinas umbes 8000 aastat tagasi: kanepiseemneid kasutati toiduna. Pisut hilisemast ajast on teada ka kanepi tarvitamine religioossetel riitustel . Kanepi rahvapärased nimetused
Naeri- ja kaalikatükke lisati ka supile. Värsket kapsast nimetamisväärselt ei söödud. Kapsaid säilitati hapendatult. Neid haude- ehk sültkapsaid keedeti supiks või söödi toorelt. Hapukapsastest keedeti igal pool tavaliselt tangulisandiga suppi. Ainult mulgimaal hautati hapukapsaid koos tangude või kruupidega paksuks pudruks mulgi kapsad. [] Lõuna- ja Ida-Eestis söödi ka kanepitoite. Kanepiseemnetest valmistati kanepitempi, mida määriti leivale ja söödi kartulite kõrvale. Kanepipiim oli piima aseaine, mida pandi suppide peale ja anti pudru kõrvale lehmade lüpsiperioodi vaheajal. Rukkileivataignast alusel valmistati kanepipirukaid. Küpsetamisel tehti mõnel pool karjasele väike kanepipirukas. Kanepiseemnetest valmistatud toite peeti maitsvaks ja toitvaks. [] 12 Loodusest korjatud taimed olid toidus kõrvalisel kohal. Kevaditi pandi tangu- või
Söödi palju oa- ja hernetoite, peamiselt kindlatel tähtpäevadel. Lõuna-Eestis tehti ubadest ja hernestest ka putru ja käkke, millesse segati rasva. Juurviljadest kasvatati aiamaal kapsaid, naereid, kaalikaid. Kapsaid säilitati hapendatult, selleks kupatati terved kapsapead ja pandi aidamademetele virna hapnema, kus nad talvel külmusid. Neid haude- ehk sültkapsaid keedeti supiks või söödi toorelt. Lõuna- ja Ida-Eestis, kus kasvatati rohkesti kanepit, söödi kanepitempi pruunistatud kanepiseemned tambiti uhmris õliseks jauks, millele lisati pisut vett ja soola, vahel ka herne-, oa- või odrajahuputru, tempi määriti leivale, kasutati leibade täidiseks või käkkide tegemiseks, kuid seda söödi ka paljalt kartulitega. Kanepijahule ohtramalt vett lisades saadi kanepipiim. Loodusest korjatud taimed põldohaka võrsed, nõgeselehed, naadilehed, malts jne olid toidus kõrvalisel kohal. Marju söödi tavaliselt küpsemise ajal kohapeal
annaabi.ee 
