Linde erutab muusikariista ja radio mäng; lindude laulu võib esile kutsuda noa hõõrumisega vastu taldrikut, vee valamisega tassi jm. Võimalik, et looduses mõjuvad ärritajatena mitmesugused helid ja mürad, nagu teiste lindude laul, konnade krooksumine puulehtede kohin, ojakese vulin, puude krigin jm. Mitte asjata ei tähelda linnu pidajad tihase laulus "kurvitsa" hääli, ööbikul "konna krooksumist" ja "vee vulinat" , puukoristajal "vilesid" , kanepilinnul aga "lõokese" häält. Laululinde on hoopis kergem kuulda kui näha. Pildil ööbik (Illustratsioon ööbikust, http://bio.edu.ee/loomad/linnud) Linnud laulavad kevadel väga palju, ilma liialduseta võib öelda, et paljud neist laulavad "koidust koiduni". Mis tähtsust on linnu laulul? Isaste laul näitab teistele samaliigi lindudele, et antud pesitsemisterritoorium on ära võetud. Peale selle on isase laul kutseks emasele.
looduskaitsealaks. Tollane Nõukogude valitsus eraldas 14 320 km2 suuruse ala, kaitsmaks 29 liiki imetajat, 95 linnu- ja 723 taimeliiki. Mahukasse nimestiku kuuluvad karud, hundid, hirved, sooblid ja siberi tuhkrud, samuti pesitsuspaigad tundraluikedele ja kaljukajakatele. Taiga äärmiselt külmad talved Leena ümbruses tähendavad seal aastaringselt elavatele loomadele ja lindudele kohanemist madalate temperatuuridega. Mõnedel lindudel näiteks kanepilinnul ja siberi tihasel, on väga tihe sulestik. Suurte pakastega kössitavad nad kohevate pallikestena, hoides kokku oma energiat. Imetajatest on punarebasel, hallhundil, nirgil, kärbil, naaritsal ja sooblil arenenud eriti pehme ja tihe karv. Sooblinahk on eriliselt ilus ning neid on karusnaha pärast halastamatult küttitud. Uruhiired ja karihiired on õppinud elama lume all kogunenud soojemas õhus ning toituvad talv läbi seal talvekuudel elavatest pisikestest taimedest ja putukatest. 4.4