ning haavade, haavandite, põletuse ja silmade loputamiseks, samuti kuumade mähiste tegemiseks radikuliidi, reumatismi, podagra, põrutuse ja luumurru ravimisel. Mets-kibuvits Rosa majalis Mets-kibuvits kasvab metsades ja metsaservadel, loodudel ja puisniitudel. Teda kasvatatakse ilu- ja ravimtaimena ka aedades. See on kuni 2 m kõrguseks kasvav põõsas. Peenikesed oksad on läikivad ja punakaspruunid. Väheldased ogad on üksikult või paarikaupa lehtede alusel, õisi kandvail okstel ogad sageli puuduvad. 5-7 sulglehekest on pealt helerohelised, alt hallikasrohelised, viitjad või paljad, teravatipulised ja tihesaagja servaga. Punased õied paiknevad 1-, 2- või 3-kaupa. Mets-kibuvits õitseb juunist augustini. Viljad on väheldased, siledad, kerajad ja säilivate tupplehtedega ,,marjad", mis valmivad augustis-septembris. Ravimina kasutatakse vilju, mida korjatakse enne külmade tulekut täiesti valminuna. Külmunud marjad kaotavad oma raviomadused
kadestada, sest see edevus võib neile minna kalliks maksma. Nimelt näitasid Tsehhimaal tehtud uurimustööd , et isaslatikate helmeskatte tugevus (mida hinnati körbukeste hulga ja suuruse järgi) osutus võrdeliseks gürodaktüloosist ja diplostomoosist tabandumise intensiivsusega. Teiste sõnadega vähendas tugeva helmeskatte väljaarendamine vaese kala kaitsevõimet kehapinnal ja silmades parasiteerivate imiusside vastu. Ka helmeskatet kandvail kalaliikidel muutub keha värvus ja muster kudemisajal eredamaks, väljendusrikkamaks, seda jällegi eeskätt isastel. Emaste liigikaaslaste pulmarüü jääb tagasihoidlikumaks. Isaskalade mõjukamat pulmarüüd püütakse seletada nende suurema aktiivsesega kudemisajal.Isased tulevad koelmule enne emaseid ja lahkuvad sealt pärast neid. Kudemisel on isased tavaliselt toimekamad kui emased. Silmatorkavama pulmarüü saavad isakalad
annaabi.ee 
