vooluhulk 2 m3/s. Seoses toimunud maaparandustöödega on paljude vooluveekogude sänge õgvendatud ja süvendatud, kuid peamised sissevoolud on siiski säilinud looduslikena. Viimasel paarikümnel aastal on olnud inimese mõju kasv suur ja veekaitselised meetmed nii vähetulemuslikud, et Võrtsjärve vesikonna jõgede vee omadused on halvenenud ja seni kahjuks pöördumatult (Järvet, Laanemets, 1995). Vooluveega järve kanduvatest ainetest langeb 70-80% kolme suurema jõe Väike-Emajõe, Õhne ja Tänassilma arvele. Võrtsjärve suurim biogeenidega rikastaja on Tänassilma jõgi. Tänassilma jõe suured saastajad on Viljandi linna reovesi ja seakombinaadi jäätmed, mida laotatakse põldudele (Järvet, 1983). 10 Väiksematest jõgedest on kõige suurema reostuskoormusega Tarvastu, Purtsi, Rõngu ja Rannu kanal. Tarvastu ja Rõngu jõevee nitraatide sisaladus on samuti üle keskmise nende
vooluveekogud Tarvastu, Väluste ja Leie jõed, idakaldalt aga Rannu, Rõngu ja Purtsi jõed. Välja voolab Suur-Emajõgi, mis "ülearuse" vee Peipsisse viib. Enamuse jõgede/ojade vooluhulgad on väikesed, ainult Väike-Emajõel, Õhne ja Tänassilma jõel ületab vooluhulk 2m3/s. Seoses toimunud maaparandustöödega on paljude vooluveekogude sänge õgvendatud ja süvendatud, kuid peamised sissevoolud on siiski säilinud looduslikena. Vooluveega järve kanduvatest ainetest langeb 70-80% kolme suurema jõe Väike-Emajõe, Õhne ja Tänassilma arvele. Võrtsjärve suurim biogeenidega rikastaja on Tänassilma jõgi. Võrtsjärve valgalas on kokku üle 120 loodusliku- ja tehisjärve. Enamik järvi on madalaveelised, ainult mõni on sügavam kui 10 m. Paljud järvedest on eutrofeerunud. (rohketoiteline) 7) Muld- ja taimkate: Piirkonna mullastikku iseloomustab suur muldade kirjusus. Levinumateks mullatüüpideks on
lähtudes eetilistest tõekspidamistest, rekreatiivsete omaduste parandamine, produktiivsuse tõstmine, mingi liigi või koosluse kaitse vmt. Eesmärkide täpne määratlemine on järvede säästlikul majandamisel ja taastamisel äärmiselt vajalik. Eesti veekogude seisundi muutused aja jooksul Eesti järvedest üle poole on hüpertroofses, miksotroofses või eutroofses seisundis. Suurem osa neist olid 1970ndatel ja 1980ndatel aastatel tugevalt mõjutatud sinna põllumajandusest kanduvatest väetistest ja farmireovetest, mis kiirendas nende eutrofeerumist. Sotsialistliku põllumajanduse lagunemise järel 1990ndate aastate algul hakkas järvede, eriti väikejärvede, seisund paranema. Eutrofeerumine aeglustus, järvedes vähenes toiteainete sisaldus. Lisaks põllumajandusele ning järvede veetaseme alandamistele võib eutrofeerumise põhjustajatena nimetada olmevett, tööstusheitvett, kaevandusi ning õhureostust.
annaabi.ee 
