Osal epifüütidel on tolmpeened seemned (orhideed) või eosed (sõnajalad). Eelnimetatud eluvormide vahepealsed on liaanepifüüdid (hemiepifüüdid), mis alustavad elu liaanina, hiljem aga ühendus põhitüve kaudu kaob ja nad jätkavad elu epifüütidena, mis maapinnaga on ühenduses õhujuurte kaudu. Teise vaherühma ronitaimed, epifüütliaanid, alustavad elu epifüütidena puuokstel. Algul loovad nad lühikese võsu, kuid tugeva juure, mis ronib kandurpuud mööda alla, põimudes ümber selle tüve. Alles siis, kui juur on jõudnud maapinnani, hakkab võsu edasi arenema ja juured, mis ümbritsevad tiheda kihina kandurpuu tüve, takistavad viimase teiskasvu ning lämmatavad kandurpuu aja jooksul. Säärased "puukägistajad" on mõned malai viigipuud (Ficus), ameerika kluusiad (Clusia) ja uusmeremaa mürdilised (Metrosideros); aja jooksul kujunevad neist suured puud, mille "tüve" moodustavad kunagised juured.
seemneid ja luues nö ,,sipelgaaedu". o Liaanepifüüdid on liaanide ja epifüütide vahepealne organism, mis alustab elu liaanina, ronib siis parajale kõrgusele ning hiljem ühendus põhitüvega katkeb ning ta jätkab elu epifüüdina, mis on maapinnaga ühenduses õhujuurte kaudu. o Epifüütliaanid alustavad elu epifüüdina puuokstel, loovad alguses lühikese võsu, kuid tugeva juure, mis hakkab mööda kandurpuud alla ronima selle ümber põimudes. Kui juur jõuab maapinnani, hakkab võsu edasi arenema ja juur, mis on tihedalt põimunud kandurpuu tüve ümber, takistab kandurpuu teiskasvu ning lämmatab selle vaikselt need on puukägistajad. Aja jooksul saavad neist suured puud, mille ,,tüve" moodustavad kunagised juured. · Rohtsed püsikud maapinnal on vähetähtsad. Nad on kiirekasvulised
annaabi.ee 
