vesi liikuma panna ja tekiks värske vee juurdepääs. (8) Läänemeri on üks maailma eutrofeerunumaid meresid. Sellega kaasnevad sinivetikate õitsengud, surnud põhjatsoonid, kallaste kinnikasvamine ja muud ebameeldivused. (9) 2.2 Läänemere peamised probleemid 2.2.1 Eutrofeerumine Läänemere üheks suurimaks probleemiks loetakse kinnikasvamist ehk eutrofeerumist. See on põhjustatud enam kui sajandipikkusest toitainete merre kandumisest (ja pumpamisest) inimtegevuse 7 tagajärjel. Toitained jõuavad merre põllumajandusest (väetamine), tööstusest (reovesi), inimasulatest (kanalisatsioon), metsade raiumisest (pinnase minema uhtumine) jne. Suur toitaine kogus põhjustab vetikate (ka sinivetikate) vohamist ning vähendab vee läbipaistvust. Suurem hulk biomassi tarvitab lagunedes ära vees leiduva hapniku, mistõttu tekivad nö surnud tsoonid, kus enam miski elada ei saa
Nad on kõige levinumad karstivormid Põhja-Eestis, samuti Saaremaal ja Hiiumaal. Kurisuid leidub ka jõgede sängides. Salajõed – kurisude kaudu võivad maapealsed vooluveed kaduda ja moodustada maa-aluse jõe (Kuivajõgi, Jõelähtme jõgi jt.). Eestis on üle 50 kurisute kaudu maa alla kaduvat salajõge. Karstilehter – nii nim karstitühemete kohal pinnakatte maa alla kandumisest ja maapinna sisselangemisest tekkinud ümara või ovaalse põhijoonisega lehtrisarnaseid nõgusid. Karstikoopad – Eestis on väikesed. Kujunenud enamasti maa-aluse jõe vooluteel, asudes 1-7 m sügavusel maapinnast. Nende kõrgus on kuni 4 m, laius kuni 12 m. Allikad – allikatena väljuvad karstilised veed võivad esile kutsuda liigniiskust ja soostumist, teisalt tagavad aga jõgede veerikkuse. Allikad võivad olla nt väävliallikad v soolaallikad. Nad on kas tõusu-
annaabi.ee 
