657 inimesest mõisteti vaid 16 õigeks. Kõrgeimaks karistus oli surmanuhtlus, mis määrati kuuele noorele, millest 3 viidi täide. Enim organisatsioone oli Tallinnas ja Harjumaal, samuti Tartus ja Võrumaal. Võimud ei suutnud noorte salaorganisatsioonide tegevust maha suruda. Selle aegseid organisatsioone iseloomustas distsipliin, põhikiri, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja relvade kogumine. Eeskujuks oli metsavendade tegevus. Noorteorganisatsiooni kandpind jäi siiski tagasihoidlikuks. 1960. aastate algul surus valitsev reziim noorsooliikumise maha. Noorsooorganisatsioon võttis peale seda taas tuurid üles, et siis lõplikult vaibuda. Noorteorganisatsioonide mahasurumine ei katkestanud vastupanu liikumist üldiselt. 1960. aastate teisel poolel tekkisid demokraatlikud liikumised. See oli aeg. Mil NSV Liidus kujunes tagurluse pealetungi tõttu erimeelsete liikumine, mis oli otseselt suunatud valitseva reziimi vastu
arreteeriti otse koolipingist ja suurem osa arreteeritutest läks kohtu ette. Mõned mõisteti õigeks, kuus said surmanuhtluse, millest kolm teostati ära. Enamus tegevusest toimus Tallinas ja Harjumaal ning Tartu- ja Virumaal. Võimud ei suutnud noorte salaorganisatsioonide tegevust maha suruda. Selle aegseid organisatsioone iseloomustas distsipliin, põhikiri, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja relvade kogumine. Eeskujuks oli metsavendade tegevus. Noorteorganisatsiooni kandpind jäi siiski tagasihoidlikuks. 1960. aastate algul surus valitsev reziim noorsooliikumise maha. Noorsooorganisatsioon võttis peale seda taas tuurid üles, et siis lõplikult vaibuda. Noorsooliikumise lämmatamisega ei katkenud vastupanuliikumine Eestis lõplikult. Tekkisid ideeliselt ja poliitiliselt kandvamad demokraatlikud liikumised. Liikumisest võtsid peamiselt kaasa teisitimõtlejad. Eesti NSV teisitimõtlejad proovisid kontakti luua teistega üle
annaabi.ee 
