E. (2000). Modernization, cultural change, and the persistence of traditional values. Americal Sociological Review, 2000, 65, 1951. Inglehart, R. & Norris, P. (2003). Rising Tide: Gender Equality and Cultural Change around the World. Cambridge: Cambridge University Press. Kalmus, V., Vihalemm, T. (2004). Eesti siirdekultuuri väärtused. V. Kalmus, M. Lauristin (toim.), Eesti elavik 21. Sajandi algul: ülevaade uurimuse Mina, Maailm, Meedia tulemustest. Tartu: TÜ Kirjastus, 3144. Kandolin, I., Narusk, A. (1996). Social wellbeing and gender: postsoviet Estonia and the welfare state Finland. Scandinavian Journal of Social Welfare 4, 127 Kinnunen, U., Loikkanen, E. & Mauno, S. (1995). Työn ja perheen vuorovaikutus: ongelmien yleisyys, syyt ja seuraukset. Jyväskylän yliopiston perhetutkimusyksikön julkaisuja 1995, 5. Leinsalu, M., Denny Vågerö, D. and Kunst, A. E. (2004). Increasing ethnic differences in mortality in Estonia after the collapse of the Soviet Union
Naised on olnud vastutavad eelkõige laste kasvatamise ning majapidamistööde eest. Lisaks tasulisele tööle on ka muu väljaspool kodu toimuv olnud naistele raskemini ligipääsetav. Näiteks on ajalooliselt hariduse põhjalikum omandamine olnud peamiselt meeste privileegiks. (Tasuja 2011) Õnneks aga paljud uurimused on näidanud, et viimasel paaril aastakümnel on meil põhjust rääkida pigem soolise ebavõrdsuse kasvust kui kahanemisest (Kandolin ja Narusk 1996, Anttila ja Ylöstalo 1999, Domsch et al. 2003), kuid jällegi võrdlus Põhjamaadega näitab, et soolise võrdõiguslikkuse osas jääme me nendest maadest oluliselt maha (vt nt Pettai ja Proos 2003). (Poliitikaanalüüs, 2) Töötamine Kuigi inimesed on idee poolest oma valikutes vabad, sõltuvad nad siiski ühiskonnast, milles nad elavad. Ühiskond on süsteem, mis soosib ja seab prioriteediks teatud rolle ja käitumisviisi
annaabi.ee 
