· 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste Selts, kuhu koondus eesti soost haritlaste kõrval ka ärksama vaimuga taluperemehi. Seltsi põhiülesandeks said eestikeelse kirjasõna väljaandmine, millest erilist kohta omasid kooliõpikud. · Eesti rahvaluule kogumisel tegi suure töö seltsi esimeseks presidendiks valitud Jakob Hurt. · Rahvusliku ärkamisaja üheks kandvamaks ideeks oli asutada eestikeelne kreiskool, mis kandnuks rahva pärisorjusest vabastanud keiser Aleksander I auks Aleksandrikooli nime. Kool tuli rajada ja seda tuli ülal pidada rahva enese rahaga. Raha saamiseks korraldati näitemänge, kontserte ja näitusi, edendades sel kombel ka kohalikku seltsielu. · Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas seisis samuti Jakob Hurt. Carl Robert Jakobson · Hurda kõrval teiseks rahvusliku liikumise tähtsamaks tegelaseks (1841-1882). · sai Eestis tuntuks 1868
omakorda liikide-sisene varieeruvus. Viimane põhjustatud keskkonnast ja elutingimustest lihtsamatele organismidele mõjuvad tingimused kohe ja otseselt, keerukamad aga kõigepealt läbivad nö tarvete ja soovide (teleoloogia!) faasi. Uued tarbed väljenduvad liikumises, muutudes harjumuseks ning lõpuks omades väljundi morfoloogias. (Tegevusetus samas nõrgendab ning lõpuks kaotab elundi.) Lamarck eeldas, et elu jooksul omandatu on pärandatav (vastavat infi kandnuks edasi hüpoteetiline kehamahl, mis läbides kogu keha, kontsentreeruks suguorganeis). Suuremaid muudatusi evolutsioonis esinevaid üleminekuid, seltside teket jne seletas Lamarck vitalistlikult-teleoloogiliselt. Lamarck jõuab konkreetselt ka nn arenemispuu juurde. Lamarcki õpetus andis hoogu juurde hügieenile. Tekkis ka nähtus nimega psühholamarkism, mis rõhutab tahte tähtsust, samuti olid siin mõjud kehakultuuri arengusse. Johann Wolfgang v
annaabi.ee 
