Suud puhtaks "Kas kanda maski?" 1) Viiruse ohuga peaks riik sätestama ranged reeglid maski kandmisesse ja need peaksid olema kohustuslikud. 2) Maski kandmine võib olla sotsiaalne norm, sest see kaitseb tervist ja seda peaks kandma isegi kui ei olda haige, et seada turvalisemasse olukorda nii ennast kui ka teisi. 3) Poodides ja bussides on kõige suurem võimalus saada nakkus, seetõttu peaks olema nendes kohtades kohustuslik maski kandmine. 4) Mask võib kaista nii kandjat ja ümber olevaid inimesi, kuid maski kandmist
kinnitati vöö või kiivri külge, et see tooks rüütlile lahingutes õnne. Kindaid hakati kasutama nii palju, et XII sajandil loodi Prantsusmaal oma kindameistrite tsunf. Kindaid kanti isegi süües ja nende peale pandi sõrmuseid. Jalanõud olid keskajal poolkinnised, värvitud nahast, pehme talla ja terava ninaotsaga. Kui ilma tõttu oleksid jalanõud mustaks saanud eelistati näiteks poristel tänavatel käija ilma jalanõudeta. Ehete, eriti kõrvarõngaste kandmisesse tuli peale ristiusu levikut sisse suur auk, mis kestis sajandeid. Ehtedtulid jälle moodi XVI sajandil. Enamik riietest ja jalanõudest valmistati kodus. 4 Kilingi-Nõmme Gümnaasium KESKAJA MOEKAPRIISID XII sajandi keskpaigas olid toimunud riietuses olulised muudatused. Lühikesi
kinnitati vöö või kiivri külge, et see tooks rüütlile lahingutes õnne. Kindaid hakati kasutama nii palju, et XII sajandil loodi Prantsusmaal oma kindameistrite tsunft. Kindaid kanti isegi süües ja nende peale pandi sõrmuseid. Jalanõud olid keskajal poolkinnised, värvitud nahast, pehme talla ja terava ninaotsaga. Kui ilma tõttu oleksid jalanõud mustaks saanud eelistati näiteks poristel tänavatel käija ilma jalanõudeta. Ehete, eriti kõrvarõngaste kandmisesse tuli peale ristiusu levikut sisse suur auk, mis kestis sajandeid. Ehted tulid jälle moodi XVI sajandil Eelnenud aeg, kui ehteid ei kantud tehti kõik tasa. Enamik riietest ja jalanõudest valmistati kodus. Keskaja moekapriisid XII sajandi keskpaigas olid toimunud riietuses olulised muudatused. Lühikesi riideid, milles oli mugav liikuda asendasid siis pikad, mille taga võis lohiseda ka nende tolmune saba. Pikemaks ja laiemaks muutusid ka riiete varrukad
koolivorm, teises mitte. Selgus, et üldiselt suhtuvad mõlema kooli õpilased koolivormi -3- Margit Kapak Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Secunda Sotsiaal November 2008 kandmisesse pigem negatiivselt (poolt oli vaid 10%). Samas vormi olemasolusse oma koolis suhtus positiivselt 50% küsitletud tüdrukutest ja 30% poistest. Selles koolis, kus oma vormi ei ole, suhtus selle võimalikku olemasolusse positiivselt 40% tüdrukutest ja vaid 3% poistest. See annab tunnistust vormi kandmisega kaasnevast «oma kooli identiteedist». Vormiriietuse häid ja halbu külgi oskasid enam välja tuua vormikohustusega
annaabi.ee 
