Seda süsteemi peetakse õiglasemaks, kuna see annab parlamenti pääsemis lootust ka väike parteide vahel, valimistel osalemiseks koostavad partei valimisprogramme. Eestis kehtiva propatsionaalse süsteemi iseärasused: 1. valija peab hääletama ühe inimese poolt mõne erakonna nimekirjas. 2. kanditaat pole sõltumatu, vaid esindab oma erakonna seisukohti. 3. valija hääli kantakse üle ühelt kanditaadilt teisele. 4. parlamenti pääsemiseks pole tähtis ainult kanditaadile antud hääle arv, vaid ka tema asetus partei nimekirjas. Kandideerida võivd ka üksikisikud, aga nende riigikogusse pääseda on väga väike. Demokraatlikus riigis toimuvad valimised korrapäraselt kindlaks määratud ajavahemiku möödudes. Eestis toimuvad riigikogu ja kohalikuomavalitsuste valimised iga 4a tagant ja presidendi valimised iga 5a tagand. Demokraatliku valimise tunnused: 1.võim ei ole koondatud ühe isiku vastase kätte. 2
paljudest etnilistest, religioossetest ja majanduslikest gruppidest ning erinevatest regioonidest. (Patterson, 2013, p. 200) Vabariiklik partei on populaarsem valgenahaliste seas ja vähem populaarne mustanahaliste ja latiinode hulgas. (Patterson, 2013, p. 201) Vabariiklik partei on populaarsem pigem meeste kui naiste seas. Näiteks viimastel presidendivalimistel toetas valgetest meestes 62% vabariiklaste kandidaati, samas kui mustanahaliste naiste seas oli samale kanditaadile toetus 3%. (CNN, 10.12.12) Piirkondade lõikes on vabariiklased populaarsemad äärelinnades ja regioonides, kus usutakse traditsioonilistesse väärtustesse, näiteks lõunas, Suure Tasandikul (Great Plains) ja Kaljumäestikus (Rocky Mountains). (Patterson, 2013, p. 201) Vabariiklik partei esindab pigem inimesi, kellel on kõrgem sissetulek. Samuti on nende pooldajad sageli inimesed, kes omavad väikeettevõtet. Vabariiklikku parteid toetavad need, kes usuvad madalatesse maksudesse
annaabi.ee 
