Romaan "Nimed marmortahvlil" peamine tegelane on seitsmenda klassi poiss Henn Ahas. Romaan jutustab õpilaste osalemist Eesti Vabadussõjas. Romaan on kirjutatud kolmes osas. Romaani esimene osa räägib kuidas Ahas võitleb oma hinge näriva kahtlusega. Ahase klassivennad on juba oma maailmavaadetes kindlad ja oskavad ka uues 1918. aasata detsembris tekkinud olukorras poolt valida. Ahase jaoks on valik punase ja valge maailmavaate vahel hirmus keeruline. Tema viletsat kandikohta pidav isa ootab punaväe tulekut nagu õnnistust, kuna loodab mõisamaade jagamist kehvikute vahel ning Ahase töölisest vanem vend on liitunud punaarmeega, et võidelda "vereimejate vastu. Oma otsustusvõimetuse tõttu ei astu Ahas koos klassivendadega vabatahtlikult rahvaväkke, vaid läheb hoopis oma isatallu Viljandimaal. Kodus olles kaalub ta kas olla valgete või punaste poolt. Lõpuks jõuavad Ahaseni kuuldused, et tema koolivendade polk on
Tänapäeval pole palju spartalike elukommetega inimesi. Nii võivad ja saavad elada pigem siiski mungad. Nii peavad elama ka kahjuks väga vaesed inimesed, kes ei saagi endale midagi sageli osta. Nemad hoolitsevad eelkõige selle eest, et neil midagi süüa oleks. „„Aga minust oli vahepeal hundikutsikas saanud.““ (H. Wassmo „Dina raamat“, lk 314) Dina heidab oma isale ette, et too ei kasvatanud teda üles vaid saatis ta endast eemale. Noorest peast viidi Dina väiksesse kandikohta, mille nimi oli Helle. Ta isa maksis rikkalikult – rahas, jahuga, tööpäeva- dest vabastades. Helle inimesed olid vaesed ning seal oli palju lapsi. Dina ei suhelnud nendega, ta ei rääkinud üldse. Samuti ei kuulanud Dina mingeid õpetussõnu, kasvas täiesti omapead – metsikult, nagu ta ise mõista andis. „Last ei saa hukka mõista.“ („Dina raamat“ lk 314) Ükskõik, mida väike laps on teinud, tuleb arvestada, et ta on siiski laps veel
annaabi.ee 
