kaotamine. Sellele võlgneme suure tänu eelkõige Läti ja Saksa haritlastele, tänu kelle loodud organisatsioonide eestvedamisel sai see võimalikuks. Esimene samm ärkamiseks oli tehtud. Selleks, et vastata küsimusele, kuidas ja millistel tingimustel saab rahvuskultuur üldse areneda, tuleb natuke rohkem ajas tagasi minema-eelärkamisaega. 1.1 Eelärkamisaeg Ärkamisaja esimesel poolel olid rahvuskultuuri ja eestluse liikumise valdavaks kandijaks estofiilid. Tuntuimad neist on F.R. Faehlmann ja J.H. Rosenplänter. Viimase eestvedamisel, kes ise oli oma ametilt kirikuõpetaja, hakkas juba 1813. aastal Pärnus väljaandma ajakirja "Beiträge zur genauern Kennstniss der ehstnischen Sprache"(Autori märkus "Sissemaksed täpsed teadmised eesti keele" (otsetõlge Google Translater)). Juba varsti koondusid selle väljaande ümber eesti keele, kultuuri ja rahvuse huvilised Eestis. Teiseks suurkujuks eelärkamisajal oli F.R. Faehlmann
). Kuigi uusehitused oma mastaapidelt mõnigi kord ületasid varemloodut, ei lisanud nad egiptuse arhitektuurile põhimõtteliselt midagi uut. Uut eiolnud ka haudehitistes - vaaraod maeti endiselt Kuningate orgu, tegelikult aga sammus kogu Vana Egiptuse kultuur vastu oma hääbumisele. 16 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR Euroopa tsivilisatsiooni kige varasemaks kandijaks antiikmaailmas oli kreeta- mükeene e. egeuse kultuur, mis itses Egeuse mere rannikul ja saartel aastail 3000-1100 e.Kr. Egeuse tsivilisatsiooni tunti varem Homerose eeposte ja nende kreeka legendide kaudu, mille tegevuspaik oli Kreeta.19.saj.lpus leiti arheoloogilistel kaevamistel Trooja, Mükeene ja Tiryns,20.saj.algul avastati Kreeta saare mälestised. Nende tulemuste phjal vib egeuse kultuuri jagada kolme perioodi: varane 3000-2000 eKr, keskmine 2000-1600 e.Kr, hiline 1600-1100 eKr
annaabi.ee 
