vahel. Valimistel osalemiseks koostavad erakonnad oma valimisplatvormi või programmi, kus on sõnastatud nende olulisemad eesmärgid. Eestis kehtiva proportsionaalse süsteemi iseärasused: 1. kandidaat pole sõltumatu, vaid esindab oma erakonna seisukohti 2. valijahääli kantakse ühelt kandidadilt teisele üle. Võib juhtuda, et hääl ei lähegi soovitud inimesele, vaid mõnele teisele sama partei nimekirjas kandideerinule 3. parlamenti pääsemisel pole tähtis mitte ainult kandidaadile antud häälte arv, vaid ka tema asetus partei valimisnimekirjas. Nimekirja alguses olija võib omandada saadikumandaadi mõnikord üsna väheste häältega, kuna temale kantakse üle ka parteikaaslastele antud hääli. Eestis kehtib proportsionaalne süsteem nii Riigikogu kui ka volikogude valimistel. See tähendab, et enamik kandidaate seatakse üles erakondade nimekirjades
Esiteks kandidaat pole sõltumatu, vaid esindab oma erakonna seisukoht. Ka saadikutöös tuleb järgida partei poliitilist liini. Seega ei tasu valida sümpaatset inimest, kui ta kandideerib niisuguse partei nimekirjas, mille vaated pole meelepärased. Teiseks valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt teisele üle. Järelikult võib juhtuda, et antud hääl ei lähegi soovitud inimesele, vaid hoopis mõnele teisele sama partei nimekirjas kandideerinule. Kolmandaks parlamenti pääsemisel pole tähtis mitte ainult kandidaadile antud häälte arv, vaid ka tema asetus partei valimisnimekirjas. Nimekirja alguses olija võib omandada saadikumandaadi mõnikord üsna väheste häältega, kuna temale kantakse üle parteikaaslaste antud hääli. Eestis kehtib proportsionaalne süsteem nii Riigikogus kui ka volikogude valimistel. See tähendab, et enamik kandidaate seatakse üles erakondade nimekirjas. Kandideerida võib ka
annaabi.ee 
