poolt piirkonnakohtu kohtunikud. Apellatsioonikohtunikuks saamise võimalus avaneb tavaliselt pärast 20 aasta pikkust tööstaazi piirkonnakohtu kohtunikuna. Ülemkohtu kohtunikeks nimetatakse enamasti apellatsioonikohtute kohtunikke kuid selleks võib saada ka mõni õigusteaduse professor või silmapaistev advokaat. Eestis nimetatakse kohtunikud ametisse avaliku konkursi alusel, mille peale soovijad peavad esitama Riigikohtu esimehe nimele kandideerimisavalduse. Maa- või halduskohtunik peab läbima ettevalmistusteenistuse kui ta just sellest vabastatud pole ja sooritama kohtunikueksami. Ringkonnakohtu kohtunik peab olema kogenud ja tunnustatud jurist, kes samuti on sooritanud kohtunikueksami, kui ta just ei ole vahetult enne nimetamist kohtunikuna töötanud, mispuhul ta vabastatakse eksami sooritamisest. Riigikohtu kohtunikuks saab nimetada kogenud ja tunnustatud juristi.
Valituks saab kandidaat, kellele antud häälte arv ületab või on võrdne lihtkvoodiga. 4. Kandidaatide ülesseadmise etapid Riigikogu valimistel. Kandidaat registreeritakse ning selleks tuleb erakonnal esitada riigi valimisteenistusele: kandidaatide registreerimise avalduse, kandidaatide ringkonannimekirjad, kandidaatide üleriigiline nimekiri, kautsjoni tasumise tõendi ja kandidaatite avaldused. Üksikkandidaat esitab registreerimisavalduse, kautsjoni maksmise tõendi ja kandideerimisavalduse. 5. Vajalik häälte arv osalemaks nn erakonna mandaatide jagamisel ringkonnas (RK valimised). 5% üleriigiliselt antud häältest 6. Kui üleriigiliste kompensatsioonimandaatide jagamisel ei ole erakonna nimekirjas piisavalt hääli saanud kandidaate ja üks mandaat on nö „üle“, siis kes selle „ülejäänud“ mandaadi saab? 7. Millisel juhul toimuvad erakorralised EV Presidendi valimised? Erakorralised E Presidenti valimised toimuvad, kui: