neid mõistma. Kuna töötasin rannas, mida külastasid suures enamuses vene rahvusest kodanikud ja välismaalased, purunesid nii mõnedki eelarvamused ja arenesin ka keeleliselt. Peale suve oskasin tunduvalt paremini vene ja inglise keelt. Käies suvel tööl saab palju uusi vajalike tutvusi - nii neid, mis tulevad kasuks tulevastes tööotsingutes kui ka lihtsalt sõpru. Hea tunde andis mulle ülemuste positiivne tagasiside. Usun, et kui kandideeriksin tööle kooli kõrvalt teenindussfääri, saaksin hea soovituse oma ülemustelt, kellega olen saanud ka tööl oldud aja jooksul headeks tuttavateks. Oma töökaaslastega suhtlen siiani aktiivselt ja tegu on väga toredate inimestega, kes on mulle ka mõndades asjades eeskujuks. Paljudele on suvel teenimine ainus viis kuidas lubada endale uut telefoni, uusi riideid, uut arvutit, reisimist jne. Oluline on ka oma taskuraha suurendamine, et ei peaks koguaeg vanematelt raha küsima
esindused kandma ka Eesti saatkondade funktsioone ja 1991. aastal said nad juba Eesti suursaatkondadeks. 1990. aastal 18. märtsil toimusid Eesti ENSV Ülemnõukogu valimised. Lennart Meri ei osutunud valituks. Küll sai temast aastatel 199092 Eesti välisminister. 1992. aasta aprillist oktoobrini oli ta Eesti Vabariigi suursaadik Soomes. 2.2. Presidendiks valimine (1992) ,,Ühel päeval külastasid mind minu varasemad kaastöötajad Välisministeeriumist, kes olid tulnud mind paluma, et kandideeriksin presidendivalimistel," meenutas Lennart Meri. Valimisliit Isamaa teatas 1. juulil 1992, et nende erakond esitab presidendikandidaadiks Lennart Meri. Meri peamine Rivaal oli Arnold Rüütel, kes oli rahva seas populaarne, kuid tema punane minevik ENSV Ülemnõukogu esimehena võis ennustuse järgi Meri võidule lähemale tuua. Samas oli Rüütlil olnud oluline roll augustiputsi toimumise ajal. Ta oli aidanud ära hoida ka verevalamist Vene armee ja eestimeelsete vahel
annaabi.ee 
