Regionaalset poliitilist eliiti on defineeritud valitseva grupina, kes avaldas olulist mõju piirkondliku tasandi otsuste väljatöötamisele ja vastuvõtmisele ning omas seejuures mõju ka riiklike otsuste väljatöötamise ja vastuvõtmise mehhanismidele. Eesti NSV tippeliidiks on nimetatud EKP KK bürood, kes tegi suure osa kohalikest otsustest. Standardvalimised. Valimised nõukogude ühiskonnas formaalsed, ettemääratud ja ilma alternatiivete kandidaatideta. Esimesed sõjajärgsed valimised: - 1947 – Eesti NSV Ülemnõukogu valimised, - 1948 – kohalikud nõukogude valimised. Olulised seetõttu, et 1940-41 aastal ei jõutud seda protseduuri läbi viia korrektselt. Ei saanud nõukogulikku võimustruktuuri täielikuks lugeda. 1947. aasta valimised võimude jaoks üliolulised, sest formeerus lõplik nõukogulik võimustruktuur. Moskva kontrollimehhanismid.
Neid nomenklatuuri nimekirju tollal ei olnud. Need inimesed, kes nomenklatuuri olid saanud, kui nad midagi korda saatsid, et nad oma ameti kaotasid, siis neid hätta siiski ei jäetud - neile leiti ikkagi seisusekohane amet. Ametikoha kinnitamisel oli vaja partei nõusolek, aga kui Teaduste Akadeemia juht soovis ametist vabastada kedagi, kes oli ka nomenklatuuris, siis see toimus ka läbi partei. Standardvalimised Valimised nõukogude ühiskonnas: formaalsed, ettemääratud ja alternatiivsete kandidaatideta valimised. Kuni Gorbatsovini ei tulnud parteisiseseid valimisi. Tegelikul kõige tähtsamad olid esimesed sõjajärgsed valimised - see oli ka Moskva jaoks väga oluline, et see korralikult läbi viidaks. Kõik valimispunktid olid sõjaväeüksustega mehitatud - kardetati, et võivad teatud eksessid toimuda. Valimisteprotsess läks väga ladusalt - selle tulemusena pärast valimisi likvideeriti ära Eesti büroo, mis oli loodud 44. aasta