selgitaksid erinevate liikide erinevat nokakuju. Ilmselge kandidaadina jäi sõelale ALX1, mis mängib selgroogsete seas olulist rolli kolju moodustumises. "Ainult ühe geeni niivõrd suur mõju on päris üllatav, arvestades, et taoliste tähtsate omaduste vormimises osalevad tavaliselt kümned kui mitte sajad geenid," nentis Andersson. Eelnevad teiste töörühmade uurimused ongi vihjanud, et lugu on tegelikult keerukam. Bioloog loodab aga kolleegidega teiste kandidaatgeenide leidmiseks uurida veelgi rohkemate lindude pärilikkusainet. Samal ajal leidis töörühm, et Darwini vintide senises liikide klassifikatsioonis võiks teha mõningaid parandusi. Näiteks avastati, et mõned liigid näivad olevat paaritunud üksteisega arvatust rohkem ja pikemalt, misläbi on ka nende geneetiline materjal küllaltki sarnane. "See annab mõista, et liikidevaheline paaritumine kujundab evolutsiooni arvatust rohkem," selgitas Andersson
Farmakogenoomika Põhineb terve (üksiku) genoomi järjestuse ja sellest tulnevate kliiniliste väljundite uurimisel. Erineb farmakogeneetikast kolme aspekti poolest: 1. Kliiniliste fenotüüpide (vastus ravimitele ja ksenobiootikumidele) taandamine genoomile läbi SNP markerite analüüsi 2. Ravimite effekti uurimine geeniekspressioonile kasutades genoomika metodoloogiaid 3. Uute märklaudgeenide ja prognostiliste markerite leidmine Esimene etapp on kandidaatgeenide otsing, märklaua validatsioon ning keemilised testid. Järgnevad pre-kliinilised katsed (loomkatsed) määramaks ravimi toksilisust, kineetikat, metabolismi iseärasusi. Faas I inimkatsed- ohutuse ja doosi määramiseks. Faas IIA (otsustav) patsientidel, effektiivsuse ja ohutuse katsed (vähemalt sada patsienti, 10000$ patsiendi kohta). Faas IIB on laiendatud faas IIA. Faas III põhineb massilisel ravim versus placebo kontrollil (väga kallis)
-Kogu protsessi võib nimetada "ultra kiireks ja ökonoomseks" (ultra-high throughput") 21 Mutatsioon ja SNP analüüs, genoomi kaardistamine: Kõrgtihedusega oligonukleotiidkiibid. Mutatsioonikiibid nt. ATM, CFTR, BRCA1, HIV jaoks.Suuremahuline genotüpiseerimine. Võrdlev hübridiseerimine näitas 4000 SNP-i kahe pärmitüve vahel (Science 1999).Inimgenoomis 2,3 Mb ca 3000 SNP-i. Kandidaatgeenide evaluatsioon kõrgvererõhu tõve korral (Nat. Genetics 2000) Viimase aastakümne olulisem läbimurre molekulaarbioloogia metodoloogias Miks esineb vajadus kiipide järele? 1.Uurimaks genoomi mutatsioonide osas mitmetes geenides 2.Uurimaks genoomi SNP-de osas tuvastamaks aheldatust 3.Uurimaks toiduaineid potensiaalsete patogeenide tuvastamiseks 4. Transkripti olemasolu ja koopianumbrite leidmiseks kas genoomses DNA-s või transkribeeritud RNA Mikrokiipide tehnoloogiad:
annaabi.ee 
