Selle detektori väljundsignaaliks on sisendite signaalide sageduste ja ka faaside erinevustest tingitud veasignaal, mis juhib üle madalpääsfiltri tüüritava generaatori sagedust. AM ja PM signaalide sünkroondetekteerimine realiseerub sünkroondetektoris D 2, kus korrutatakse sisendsignaal ülalmärgitud FJH süsteemist (joonisel punktiiriga ümbritsetud) saadava tugisignaaliga: AM signaali detekteerimisel peab tugisignaal olema sünkroonis AM signaali kandevsagedusega; PM signaalide korral aga 90 kraadi kandevsignaalist nihutatud. Vajalike faasinihete ning võimaliku täiendava faasikorrektsiooni sisseviimiseks on faasluku väljundisse lülitatud faasipööramise ahel. FJH süsteemi eripärad: Väikese signaali amplituudi korral FJH süsteemi sisendis võib välismõjutuste tõttu kaduda sünkronism. Seepärast tavaliselt analooglahendused ei leia kasutust signaali/müra suhete korral alla 10...20 dB.
Tüürvõrele antav sünkroniseeriv impulss pingega +2000 V avab lahendajalambi. Koguv kondensaator Ck, laetud kuni 17 kV-ni, tühjeneb läbi ahela: kondensaatori vasakpoolne plaat, lahendajalamp, korpus, magnetroni anood (maandatud), magnetroni katood ja koguva kondensaatori parempoolne plaat. Magnetroni katoodile antakse täisnurkne negatiivne impulss amplituudiga 15 kV ja magnetron genereerib ülikõrgsagedusliku impulsi kandevsagedusega 9.2...9,4 GHz. Sondeeriva impulsi pikkust lülitatakse ümber eelmodulaatoris. Väikestel kaugusskaaladel on sondeeriva impulsi pikkus 0.07 μs, suurtel 0,7 μs. Lühike sondeeriv impulss tagab suure eraldamisvõime, pika impulsi sumbuvus aga on suurtel kaugusskaaladel väiksem. Türistoril lahendajaga ja koguva liiniga modulaator Türistor juhitav pooljuht diood, mis koosneb neljast räni kihist struktuuriga p-n-p-n.
muutub, tuntakse siinuselise pulsilaiusmodulatsioonina, ning modulatsiooni, kus talitlus toimub gruppidesse jagatud fikseeritud impulsside laiusega, aga plokk- pulsilaiusmodulatsioonina. 128 Siinuseline pulsilaiusmodulatsioon. Enimtuntud siinuselise pulsilaiusmodulatsiooni eesmärgiks on pinge formeerimine, mis tekitab majanduslikult otstarbeka siinusele lähedase kujuga voolu. Pulsilaiusmodulatsiooniga genereeritakse juhtsignaalid kandevsagedusega kolmnurkpinge uc võrdlemisel seadesignaaliga (siinuspinge) u* nagu joonisel 3.35, a. Sellist moodust kasutatakse ühefaasilise sildlülituses vaheldi (joonis 1.8, c) juhtimiseks. Eelnimetatu on põhjuseks, miks pulsilaiusmodulatsiooni tuntakse kui kandevsagedusega modulatsiooni. Kui u* > uc, on kaks transistori avatud ja ülejäänud kaks suletud. Suhtelise lülituskestuse saab määrata valemist (3.2) ja sulgumise jaoks qvlj = 1 - q .
annaabi.ee 
