Praktikumitöö eesmärgiks on tutvuda laululaval teostatud kontrollmõõtmistega ning leida vastused esitatud küsimustele. Laululava reeperite vaatlusi viidi läbi kandekonstruktsioonide seisukorra hindamiseks ning tuvastamaks võimalikke ohtlikke vajumisi võrreldes varasemalt tehtud mõõtmistega. Esimese tööna planeeriti käik, mille käigus määrati reeperite vahelistele lõikudele instrumendi jaamade ja ka lattide asukohad. Laululava kandevkonstruktsioonide reeperite vaatlusi teostati kasutades digitaalnivelliiri Trimble DiNi 12 jäigal puidust statiivil. Käikude nivelleerimisel kasutati jäiku Carl Zeiss Jena LD 13 invar-koodlatte. Enne mõõtmiste alustamist tehti igapäevaselt nivelliiri kontroll, milleks kasutati Näbaueri meetodit. Vaatlusvõrgu punktide nivelleerimiseks kasutati lähtereeperina maaraaperit MR-29, mis moodustas nö esimese nivelleerimiskäigu. Järgnevalt teostati ehitises olevate
[1] 1. VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes; vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes; vastupidav temperatuurimuutustele. Niiskuse ja pinnavee surve leviku tõkestamiseks läbi vundamendi kandevkonstruktsioonide kasutatakse kolme liiki hüdroisolatsiooni: niiskust tõkestav; rõhuvaba ehk mittesurvelist vett tõkestav; rõhulist ehk survelist vett tõkestav.[2] Alternatiiviks on veetihedast betoonist kandekonstruktsioon, mis täidab ka hüdroisolatsiooni funktsiooni kuid enimkasutatav suurte pindade puhul on membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni mis valmistatakse bituumeni baasil. Vahepeal unustatud, kuid nüüd uuesti kasutusele võetud bentoniit-
[1] 1. VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes; vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes; vastupidav temperatuurimuutustele. Niiskuse ja pinnavee surve leviku tõkestamiseks läbi vundamendi kandevkonstruktsioonide kasutatakse kolme liiki hüdroisolatsiooni: niiskust tõkestav; rõhuvaba ehk mittesurvelist vett tõkestav; rõhulist ehk survelist vett tõkestav.[2] Alternatiiviks on veetihedast betoonist kandekonstruktsioon, mis täidab ka hüdroisolatsiooni funktsiooni kuid enimkasutatav suurte pindade puhul on membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni mis valmistatakse bituumeni baasil. Vahepeal unustatud, kuid nüüd uuesti kasutusele võetud bentoniit-
annaabi.ee 
